Eesti on tehnoloogia rakendamise vallas üks Euroopa juhtriike. Sellest on võitnud nii meie majandus kui ka riigi rahvusvaheline maine. Me ei ole aga ainukesed, kes digivaldkonda perspektiivikaks peavad. Tunnustatud juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company koostatud tulevikutöö raporti andmetel tuleb eesotsas püsimiseks olla muutustele avatud ning seada ambitsioonikaid eesmärke.

Tehnoloogia aitab luua uusi töökohti

Optimismiks annab põhjust fakt, et seni on ajaloos uute tehnoloogiate rakendamine aidanud tõsta nii produktiivsust kui ka tööhõivet. Näiteks aastatel 1999–2010 tekkis digitaalselt edumeelsetes riikides igal aastal tänu innovatsiooni toetavale lähenemisele ligi 80 000 uut töökohta.

McKinsey & Company juhtivtöötaja Jacob Stauni sõnul on Eesti Euroopas juhtivate riikide hulgas avaliku sektori teenuste digitaliseerituse, interneti kasutuse ning inimeste digitaalsete oskuste vallas. Parimatest jäädakse maha aga digitaalse taristu ning e-äri arendamises.

Kui soovime digiliidrite hulka jääda, siis peame raporti andmetel arvestama suureneva masinate, automatiseerimise ja tehisintellekti rolliga tööülesannete täitmisel. Ühtlasi kasvab lähitulevikus masinate ja neile usaldatavate ülesannete keerukus ning tehnoloogia saab suurema rolli ka juhi igapäevatöös. 

Tööandjatel suur roll

Muutuste elluviimine on paljus tööandjate õlgadel. Nende oskus uue tehnoloogia rakendamises võimalusi näha ning julgus väljakutse vastu võtta loob aluse laiemaks arenguks. Edu selles vallas mõjutab oluliselt ka ettevõtete äritulemusi. Tööinspektsiooni peadirektori Maret  Maripuu sõnul aitab automatiseerimine luua uusi töökohti eelkõige läbi tootlikkuse ja innovatsiooni toetamise. "Raporti andmetel võiks edukas digitaliseerimine Eestis tekitada 30 000 uut töökohta. See tähendaks rohkem nö digitöökohti, aga ka nende teenindamiseks vajalikke ametiposte," selgitas Maripuu. Tulevikutöö raporti andmetel on kõige suurema automatiseerimise potentsiaaliga tootmis-,  transpordi- ja ehitussektor.

Uute töökohtade tekkepõhjused:

• automatiseerimist võimaldav tehnoloogia tuleb toota ja luua vajalik tarkvara;
   
• tekib täiendav vajadus andmeid koguda, analüüsida ja turvata;
   
• uus tehnoloogia vajab tähelepanu ja hooldamist;
   
• tekib vajadus uute toetavate funktsioonide järgi (nt õigusalane tugi);
   
• kõiki uute töökohtadega seonduvat ei ole võimalik ette organiseerida ning sünnib ka täiesti uusi ametiposte, mida seni ei ole kunagi eksisteerinud.

Töötajatele ohutum ja huvitavam töö

Juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Company analüütikute hinnangul liigub tuleviku töö korduvatelt ülesannetelt loovuse, suhtluse ja probleemilahenduse suunas. Väheneb rutiinse ja ohtliku töö osakaal ning suureneb võimalus ennast mitmekülgselt teostada. Järk-järgult kasvab ka juhtimisoskuse osatähtsus. See aga ei tähenda, et lihtsam töö kuhugi kaoks. Positiivse stsenaariumi järgi sünniks Eestis iga uue digitöökoha kohta ligi kolm seda toetavat tööpaika.

Tööinspektsiooni peadirektori hinnangul on lähituleviku suurim väljakutse töötajate oskuste ühtlustamine. "Osa tööjõust on juba praegu vajalike oskustega ja valmis edasi õppima. Teine osa, eriti vanusegrupis 40+, kogeb rohkem raskuseid probleemide lahendamisel tehnoloogiarikkas keskkonnas. Seega on kriitilise tähtsusega vajaliku täiendõppe pakkumine, et kõigil oleks võrdväärsed võimalused tuleviku tööturul osalemiseks," lisas Maripuu. Parim lahendus oma tuleviku kindlustamiseks on avatud meel, pidev eneseharimine ja muutustega kohanemine.

Uued võimalused puuetega inimestele

Maailmapanga raporti (World Development Report 2016, Digital Dividends) loomisel kogutud andmete alusel esineb puue ligi 15% inimestel. Nende hõivatus on reeglina üle 50% väiksem kui ülejäänud populatsioonil. Digitaalsete tehnoloogiate laialdane rakendamine aitaks seda probleemi lahendada.

Tehnoloogia rolli võtab hästi kokku IBM-i juhtivtöötaja Mary Pat Radabaugh’i palju korratud tsitaat: "Paljude inimeste jaoks muudab tehnoloogia asju lihtsamaks. Puuetega inimeste jaoks muudab see asjad võimalikuks." Ennekõike tähendab see puuduste neutraliseerimist nagu näiteks masinate abil info edastamist ja vastuvõtmist inimesele sobival viisil, kaugtöö võimaluste avardumist, aga ka tehnoloogia oskust ennast kasutaja järgi kohandada ning koostööst nö õppida.

Puuetega inimestele annab see uusi viise enese arendamiseks, paindlikumaid võimalusi enda ja riigi heaolusse panustamiseks ning suuremat iseseisvust. Oluline on siin aga mõista, et tehnoloogia rakendamine ja kohandamine sõltub ennekõike tööandjate valmisolekust.

Kokkuvõttes võiks digitaalsete tehnoloogiate ulatuslik rakendamine olla järgmine käik Eesti eduloos, mis aitab kasvatada majandust, motiveerib inimesi ennast täiendama ja loob uusi töökohti. Samas tähendab see arvestatavaid muutuseid, mida tuleb teadvustada ja juhtida.