2018. aastal registreeriti 5134 tööõnnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas tööl üheksa inimest. Haigekassa hüvitas tööõnnetuste tõttu võetud töövõimetuslehti 4,9 miljoni euro eest.
Möödunud aastal oli Eesti tööturg väga aktiivne. Kokku tegutses siin mullu 131 650 ettevõtet, millest Tööinspektsiooni järelevalve alla kuulus 56 683 ehk vaid 43% kõigist ettevõtetest. Tööinspektsioon kontrollib töökeskkonna ohutust ja töötervishoiu korraldust ettevõtetes, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Seetõttu puudub ülevaade töökeskkonna olukorrast ettevõtetes, kus töötegemine on reguleeritud teenuse osutamise lepingutega.
Eesti suurim tööandja on jätkuvalt mikro- või väikeettevõte, sest ca 86% ettevõtetes on alla kümne töötaja. Tegevusaladest on enim ettevõtteid kaubandussektoris (ca 9400), ehitusvaldkonnas (7200) ning kinnisvaras (5700).
Eelmisel aastal juhtus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettevõtteid. Suhtarvult aga oli tööõnnetusterohkeim Järvamaa ning Lääne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Ametitest sattusid enim õnnetustesse meestest veoautojuhid, transporditöölised ning ehitajad. Naistest said tööd tehes enim viga poemüüjad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad tööõnnetused kontrolli kaotamise tõttu masina, seadme või looma üle. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleb võtta lipukirjaks hea töökeskkonna loomine igas ettevõttes: “Näeme, et nii töötajad kui tööandjad on üha teadlikumad vajadusest luua ohutu ning tervist hoidev töökeskkond, sest mõistetakse selle kasulikkust nii inimese kui ettevõtte tervisele. Tööõnnetusi ei varjata enam ning tööandjad pöörduvad aktiivselt meie poole nõu saamiseks,” ütles ta. “Ohutusnõudeid järgides saame säästa nii enda kui kolleegide tervist ning ühiskonna ressursse laiemalt. Praegu kulub ainuüksi töövõimetuslehtede hüvitamiseks ligi 5 miljonit eurot, rääkimata ühe tööõnnetuse kulust ühiskonnale, mis on hinnanguliselt 16713 eurot. Need kulud võiksid olemata olla, kui pöörata suuremat tähelepanu ohutusele,” lisas Maripuu.
Töövaidluskomisjonidele laekus mullu 2716 avaldust, mis on varasemaga võrreldes mõnevõrra kasvanud. Aasta jooksul pöörduti Tööinspektsiooni poole nõu saamiseks 45 870 korral.
Vaata lisaks: Töökeskkonna ülevaade 2018
