Eesti tööandjate keskliidu tellitud uuringust selgub, et pea pooled Eesti tööstusettevõtted ei ole kunagi astunud samme oma töötajate digioskuste arendamiseks. Tööstuse pideva digitaalse arengu tingimustes kujutab see aga ohtu pikemaajalisele jätkusuutlikkusele.

Uuringufirma Norstat küsitluses osales oktoobris 150 Eesti tööstusettevõtet erinevatest valdkondadest ja piirkondadest. Enamik ettevõtete juhtidest tunnistasid, et töötajate digioskuste arendamine on neile tuleviku seisukohalt väga tähtis, kuid vaid pooled küsitletud ettevõtetest olid selleks midagi ette võtnud.

Eesti tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsare hinnangul on digioskuste arendamine kestlikkuse küsimus. "Olemasolevate töötajate IKT-oskuste järjepidev täiendamine on vältimatu, kuna tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise protsessis vajab tööandja üha paremate digioskustega töötajaid. Uusi töötajaid, kellel vajalikud oskused juba olemas, tööjõuturul piisavalt ei leidu. Ainus kestlik tee on koolitada praeguseid töötajaid, et nad oleksid võimelised uusi oskusi omandama ja uusi ülesandeid täitma" sõnas Tamsar.

Tekstiilitööstusesse on juba jõudnud digitaalse võimekusega töötajate leidmise probleem. Viiendik uuringus osalenud tekstiiliettevõtetest tunnistas, et nende jaoks ei ole tööjõuturul piisavalt digioskustega inimesi. Samal määral puudutab probleem ka Eesti suurettevõtteid, kes aina enam töötajate arendamisse panustavad.

Töötajate digioskuste vähesele arendamisele nii Eestis, kui Euroopa liidus üldisemalt, on oma raportites tähelepanu juhtinud ka Euroopa komisjon. Eestis on seetõttu näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning IT Koolituse koostööl alustatud DigiABC projektiga, mille eesmärk on pakkuda tasuta digioskuste koolitusi kõigile tööstusettevõtete töötajatele.