Teises kvartalis oli hõivatute arv keskmiselt 645,2 tuhat inimest (see sisaldab ka Eestis elavaid, kuid välismaal töötavaid inimesi, keda on viimastel aastatel olnud keskmiselt ca 20-25 tuhat).
Tööpuuduse määr oli II kvartalis 8,1%.
Päris üllatuseks seda 8,1%-list tööpuuduse määra pidada ei saa, sest 2013. aasta keskmisena ootasime tööpuuduse määraks 9,0% juba aasta alguses. I kvartalis oli tööpuuduse määr 10,2%. Poolaasta keskmine ongi näitaja seega 9% lähedal. Väikeseks üllatuseks võib pidada ehk seda, et I ja II kvartal sel aastal nii palju erinesid. Eelmistel aastatel ei ole nii järsku paranemist olnud (II kvartali tööpuuduse määr -2,1 protsendipunkti võrreldes I kvartaliga), kuigi alates 2010. aastast on üldine suund olnud tööpuuduse vähenemise suunas.
Aasta kokkuvõttes prognoose positiivsemaks muutma ma siiski ei kiirusta. 2013. aasta keskmiseks tööpuuduse ootuseks jääb endiselt 9,0%, kuna väliskeskkond on väga karm. Kui töötlev tööstus säilitab aasta lõpuni tänast hõivet, siis oleks see väga hea uudis.
Nii tugevaid tööturu numbreid ei ole olnud juba 2008. aasta lõpust alates. 2008. aasta IV kvartalis oli 652,6 tuhat hõivatut ja 53,5 tuhat töötut. Kõige madalam töötute arv oli 2008. aasta II kvartalis (27,3 tuhat), mida võib pidada teoreetiliseks nulltasemeks. 100%-list tööhõivet ei saabu niikuinii kunagi.
Tuhanded hõivatud nii kaubanduses kui töötlevas tööstuses
Sektorite lõikes tasuks võrrelda II kvartali numbreid eelmise aasta sama ajaga, kuna sesoonse efekti mõju on liiga tuntav. Üllatuslikult suur oli viimase kvartali hüpe kaubanduses. Vaadates kaubanduses toimuvaid investeeringuid, siis oli üllatus, et need numbrid juba eelmisel aastal mõne tuhande võrra ei kasvanud. Samas tundub aastaga kaubanduse valdkonda lisandunud +7,0 tuhat inimest (hulgi ja jae kokku) nüüd isegi teistpidi üllatuslik – kasv on väga suur.
Töötlevas tööstuses aastaga +5,8 tuhat. See kasv toimus ära tegelikult juba eelmise aasta II poolel. Kaks viimast kvartalit on olnud stabiilsed. Kui vaadata ka 30 suurimat eksportööri, siis oli töötajate arvu kasv neil 2012. aastal kokku +1%. Pole põhjust uskuda, et töötleva tööstuse hõive 2013. aastal väga palju kasvaks, iga lisanduv 1000 inimest selles sektoris oleks positiivne üllatus. Kui ainult tekib keegi uus, kes tahab tootmist püsti panna. Olemasolevatel eksportööridel on täna raske oma mahte kasvatada, sest ümberringi tõmbub tarbimine kokku kõikjal.
"Muud sektorid" kategoorias oli kasv +11,7 tuhat. See jaguneb paljuski järgmiste sektorite vahel: "majutus ja toitlustus" +4,5 tuhat, "kinnisvara" +3,9 tuhat, "haldus- ja abitegevused" +2,8 tuhat ja "info ja side" +1,6 tuhat vahel.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et tugevad numbrid turismis ja siseturu nõudluses on tööhõivet ühtlaselt toetanud üsna mitmetes erinevates sektorites – ei ole vaid ühte vedavat sektorit/tegevust.
