2023. aasta üheks oluliseks prioriteediks oli võlaõiguslike lepingute sisuline hindamine, mille eesmärgiks oli varjatud töösuhete tuvastamine. 76 tööandja töötajate hulgas ilmnes 452 võlaõigusliku teenuse osutamise lepingul töösuhtele omased tunnused.
Võlaõiguslepingut sõlmides ei saa töötaja kasutada puhkust, võib jääda ilma ravikindlustusest ning vaidluse korral ei ole võimalik pöörduda lahenduste saamiseks töövaidluskomisjoni. Võlaõiguslikke lepinguid on enim teeninduses, majutuses, ehituses, toitlustuses, transpordis ja meditsiinis.
Kui inspektor tuvastab asjaolud, mille puhul pidada pooltevahelist õigussuhet siiski töölepinguliseks, tehakse tööandjale ettekirjutus teavitada töötajat olulistest töötingimustest töölepingu seaduse mõttes. Tööinspektor-juristid kontrollisid 2023. aasta jooksul töösuhete sisu kokku 76 tööandja töötajate hulgas. 452 võlaõigusliku teenuse osutamise lepingul ilmnesid tegelikult töösuhtele omased olulised tunnused.
Selgituse, mis on tööleping ja kuidas seda eristada teistest lepingutest, annab töölepingu seadus. Töölepingulise suhte korral teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingulisele suhtele ei ole omane olukord, kui töö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
Ei ole harvad olukorrad, kui tööandjad sõlmivad töötajatega lepinguid, mille pealkiri viitab mõnele enamlevinud teenuse osutamise lepingu liigile (nt käsundusleping, töövõtuleping). Enamasti viitab sellele ka tööandja poolt töötamise registrisse tehtud kanne “VÕS leping”.
Paraku näitab tööinspektsiooni järelevalve, et näiliselt kuvatava teenuse osutamise taustal toimub tegelikkuses tegevus, millel on töölepingulisele suhtele omased tunnused. Teenuse osutamise lepingute õigustamatut kasutamist esineb pigem nende tööandjate poolt, kes ei soovi töölepingulisele suhtele kohalduvaid nõudeid täita (nt kirjalik tööleping, töötajale puhkeaja tagamine, puhkuse andmine jm). Sealjuures ei saa välistada, et on tööandjaid, kes võivad ettevõtte majanduslikes huvides kasutada ära töö tegijate teadmatust lepinguga tegelikult kaasnevate õiguste osas.
Võlaõiguslepingu sõlmimine võib tunduda tööandja jaoks küll kergema vastupanu tee, kuid siiski ei pruugi see olla ettevõtte jaoks rahaline kokkuhoid, kui töötajad pöörduvad oma õiguste tagamiseks töövaidluskomisjoni.
Näiteks tegi töötaja teise isiku jaoks tööd, pakkudes kaubaveoteenust, ja sai selle eest ka tasu. Samuti tasus tööandja avaldajale lähetusraha ja kulutusi avansiaruande alusel. Nimetatud tegevused iseloomustavad töösuhet. Töötaja soovis saada kätte kasutamata põhipuhkuse hüvitise, mille töövaidluskomisjon ka rahuldas.
Õigussuhte kindlaksmääramisel on oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral on töötaja seotud väidetava tööandja korraldustega, töö tegemise viisi, aja ja kohaga. Õigussuhte määratlemiseks peab arvestama ka muude asjassepuutuvate asjaoludega, näiteks lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada ka sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt.
Kokkuvõttes on tööinspektsiooni inspektorid viimastel aastatel tegelenud sadade tööandjatega, keda on tulnud kohustada tuhandetele töötajatele teatavaks tegema töölepingu seaduse § 5 lõikes 1 loetletud töötingimusi, sest näiliselt teenuse osutamise lepingu asemel on järelevalvemenetluse käigus tegelikkuses tuvastatud tööleping.
