Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper saatis internetipõhistele töövahendusportaalidele märgukirja, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et töölesoovijate soo, laste olemasolu, vanuse ning rahvuse kohta info küsimine ning selle järgi kandidaatide valimine on diskrimineeriv praktika.
"Portaalides täna kasutusel olevad eluloovormid ja otsingufiltrid teevad võimalikuks selle, et tööandja saab värbamisel välistada inimesed, kes talle isiklike eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab selline põhjendamatu välistamine väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50-aastaseid kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid," teatas Sepper. "Töötamisest sõltub inimese ja tema pere igapäevane toimetulek, aga ka enesehinnang ning väärikus. Kui tööandja välistab värbamisel kellegi tema soo, lapsevanemaks olemise, vanuse või rahvuse tõttu, on see tõsine inimõiguse rikkumine."
Sepperi sõnul peavad parima kandidaadi valimisel olema määravad vaid inimese haridus, oskused, teadmised ning töökogemus. "CV-vormid, mis küsivad kohustuslikus korras infot inimese soo, perekonnaseisu, laste arvu, vanuse ja rahvuse kohta, on oma aja ära elanud. Need on andmed, mille suhtes ei tohi tööandja üldse huvi tunda. Sellise info kasutamine annab aga tööandjale võimaluse otsustada inimese üle asjakohatu info põhjal, mis viib ebavõrdse kohtlemiseni," selgitas Sepper.
Portaalidele saadetud märgukiri juhtis tähelepanu sellele, et tööle kandideerijate väljavalimine isikuandmete alusel, sealhulgas vastavate otsinguparameetritega andmebaaside kasutamise võimaldamine tööandjatele, on seadusevastane. "Selline teguviis aitab otseselt kaasa tööle kandideerijate diskrimineerimisele ning on vastuolus nii põhiseaduses, võrdse kohtlemise seaduses, soolise võrdõiguslikkuse seaduses kui ka töölepingu seaduses sätestatuga," toonitas Sepper.
Töövahendusportaalid peavad pooleteise kuu jooksul andma volinikule aru, kuidas ning millise aja jooksul nad senised eluloovormid ning otsingulahendused ümber teevad, et diskrimineerimine lõpetada.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud tema soo, rahvuse, vanuse, puude, rassi, seksuaalse sättumuse, veendumuse, usundi või ametiühingusse kuulumise tõttu ning volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel. Peale selle analüüsib võrdõigusvolinik seda, kuidas mõjutavad seadused meeste, naiste ja vähemusgruppide seisundit ühiskonnas ning teeb ettepanekuid valitsusele, valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.
