Teisipäeval Tallinnas ühistupanganduse konverentsil esinenud Eesti Panga asepresident Madis Müller rääkis, et viimastel aastatel on hoiu-laenuühistud (HLÜd) Eestis hoogsalt kasvanud ja järjest olulisem on nende liikmetele rõhutada vajadust HLÜde tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.

"Eesti finantssektor on üsna panganduskeskne ja lisakonkurents hoiu-laenuühistute, ühisrahastuse ning era- ja riskikapitalifondide näol on Eesti finantsmaastikul tervitatav nähtus. Augusti lõpus tegutses Eestis 20 hoiu-laenuühistut, millel oli kokku üle 9000 liikme. HLÜde hoiuste ja laenude maht on märkimisväärselt kasvanud, mistõttu on kindlasti suurenenud ka nendega seotud riskid," rääkis Madis Müller.

Ta toonitas, et HLÜde liikmed peaksid olema piisavalt kursis ühistu tegevuse ja riskidega. "Erinevalt pankadest ei teosta hoiu-laenuühistute tegevuse üle järelevalvet finantsinspektsioon ning nõuded nende kapitalile ja riskijuhtimisele on leebemad. Samuti ei taga riik hoiu-laenuühistutesse hoiustatud summasid," ütles Müller.

Eesti Panga ülesanne on aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele ja sellest vaatenurgast ei kätke hoiu-laenuühistud finantsstabiilsusele suuri riske, sest HLÜde hoiuste mahu suurenemisele vaatamata moodustab see vaid 0,5% pangandussektori hoiuste kogumahust.