Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) kogusummas 10,5 miljonit eurot toetust saanud 61 ettevõttest peab suurem osa saadud summa tagasi maksma, kuna raha jagamisel rikuti elementaarset toetuse jagamise nõuet, kirjutab Postimees.
Sihtasutuse eksimus raha jagamisel tuli avalikuks mullu septembris, mil Euroopa Komisjon esitas selle kohta vastava auditi. Riigiabi põhimõtte alustõde ütleb, et ettevõte ei tohi olla alustanud tööd, ostnud näiteks seadmeid, enne abitaotluse esitamist. Leht märgib, et seda alustõde oli selleks hetkeks aastaid eiratud.
"Tegutsege, otsige viga, viige läbi terviklik analüüs," kõlas auditi soovitus EAS-le aasta tagasi. EAS hakkas seejärel asja uurima ja läinud aasta novembris tehti pisteline kontroll tehnoloogiainvesteeringute projektides. Algul kontrollitud 31 projektist viie puhul avastati, et lepingud olid sõlmitud enne abitaotluste esitamist.
Selle aasta märtsis selgus, et tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute meetme kasutamisel on kahtlus 19 projekti suhtes, rahalises mahus 4,9 miljonit eurot. Aprillis mõisteti, et asi on ikka väga halb, kirjutab Postimees.
Tänavu juunist septembrini kontrolliti kõiki riigiabi projekte alates 2007. aastast tänavu 17. maini. Kontrollid viidi läbi esmalt selleks, et saada selgeks pilt probleemi ulatusest, ning mis veelgi tähtsam – kui võimalikud vead tuvastatakse ise ja omal initsiatiivil, ei lähe leitud eksimused lubatud veamäära ehk kahe protsendi sisse, sest kui vea tuvastab välisaudiitor, võinuks see ohustada EAS enese akrediteeringut. Ja see võinuks põhjustada ka kõigi euromaksete külmutamise Eesti riigi jaoks, sest 10,5 abimiljonit oleks selle veamäära kuhjaga ületanud.
Mõne nädala eest saabus selgus, et EAS on riigiabi andmist rikkunud 61 projektis ja rikkumisega seotud võimaliku tagasinõude kogusumma on 10,5 miljonit eurot. Vea avastamise hetkest oli mööda läinud terve aasta. Juhatus andis hiljuti aru nõukogule, oktoobri lõpuks on kokku kutsutud erakorraline nõukogu kogunemine.
EAS juhatuse esimees Ülari Alamets on asutust juhtinud viimased seitse aastat. Juhatuse kaks teist liiget – Krõõt Kilvet ja Martin Hirvoja – liitusid sihtasutusega tänavu aprillis. Postimehe andmetel oli just juuraharidusega Hirvoja see, kes ohtu kõrgeks hindas ja kiiret tegutsemist nõudis.
Praegu peab EAS ettevõtjatega läbirääkimisi, et kas oleks võimalik veel midagi teha. Advokaadid leiavad, et väheseid projekte on ehk võimalik tagasiulatuvalt korda teha, kuid suurt osa ettevõtjaid ootab riigiabi tagasimaksmise nõue.
Ettevõtjatele on hädas pakutud ka tehingut, et kui praegu tuleb eelmine toetus tagasi maksta, siis on seda nii-öelda tasaarvelduse korras võimalik kompenseerida EAS tulevikuprojektidega. "Niisugune asi moonutaks aga kogu euroraha maksmise süsteemi, mil raha ei saa väärt idee, vaid tasuda tuleb "võlg" vana vea eest," märgib leht.
EAS juhatuse liige Krõõt Kilvet ütles lehele, et EAS teeb kõik selleks, et tagasimakseid ei tuleks teha. "Oleme oma materjalid saatnud kinnitamiseks ka rahandusministeeriumile ja Euroopa Komisjonile ning praegu on raske öelda, kas tagasimakseid tuleb või ei tule teha," ütles ta.
Kilvet sõnas, et komisjoni lõppraport jõudis EAS-ni alles tänavu juunis. "Selle ajani oli kahtlus, et midagi võib olla viltu, ja võtsime ette samme, et enam sellised asjad ei korduks."
Tema sõnul tekkis viga rahajagamisel komisjoni määruse tõlgendamisest. "Need olid tõlgendatud seni teistmoodi, kui Euroopa Komisjoni lõppraport tuli selle aasta juunis," märkis Kilvet.
