Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui eelmisel aastal, majanduskasvu edasine kiirenemine jääb siiski tagasihoidlikuks. Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks. 

Välisnõudlus taastub visalt 

Eesti majandusaktiivsust piirab välisnõudluse visa taastumine. Kuigi Euroopa riikides on konkurentsivõime parandamiseks tehtud struktuurireforme, võtab mõju ilmnemine aega ning mitmes riigis on vaja lisareforme. Lisaks võtab aega ettevõtete ja pankade poolt oma bilansside korrastamine. Euroopa riikide kasvu soodustavad samal ajal valitsemissektori vähenenud konsolideerimisvajadus, majanduskasvu toetav rahapoliitika ja krediidipiirangute leevenemine. Euroala majanduskasvu väljavaadet parandab ka odavnenud euro, mis on suurendanud ühisrahapiirkonna ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti ekspordivõimalusi avardaks uutele turgudele laienemine. Turgude mitmekesistamine aitaks parandada ka majanduskasvu väljavaadet, kuna praegused kaubanduspartnerid kasvavad aeglasemalt kui muu maailm. 

Tööjõupuudus süveneb 

Hoolimata olemasolevate ressursside intensiivsest rakendamisest ja soodsatest rahastamistingimustest pole Eesti majanduse tootmisvõimsus viimasel kahel aastal eriti suurenenud, sest ebakindlus nõudluse taastumise suhtes on piiranud investeeringuid. Tööjõupuudus eelseisvatel aastatel süveneb: ainuüksi järgmise kahe aasta jooksul kahaneb tööealiste inimeste arv umbes 15 000 võrra. Investeeringuid tehakse ootuste kohaselt seega eelkõige tootmise tõhustamiseks.

Kuigi palgakasv on mõnevõrra aeglustunud, jääb tööjõunappusest tingitud surve palgakasvule kestma. Lisaks sellele jätkub 2015. aastal miinimumpalga tõus ning mitmel tegevusalal jõustuvad uued palgakokkulepped. Tööjõukulude püsiv kasv ja tihedam konkurents töötajate pärast tõrjub turult üha jõulisemalt välja neid ettevõtteid, kes ei suuda tootlikkust kasvatada.

Hoolimata tööjõu vähenemisest tööpuudus kahel järgmisel aastal märgatavalt ei kahane, sest teravaks probleemiks on endiselt tööotsijate oskuste sobimatus ettevõtete nõutuga. Struktuurse tööpuuduse vähendamiseks ja tööturu efektiivsemaks toimimiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu tööjõu arendamisele. 

Hinnalangus lõppeb tuleva aasta algul 

Tarbijahindade inflatsioon 2014. aastal aeglustus ning langes juunis esimest korda pärast kriisi alla nulli. Kui neli aastat tagasi oli hinnalangus toodete ja teenuste võrdluses laiapõhjaline, siis sel aastal põhjustas hinnalangust peamiselt energia ning toiduainete odavnemine. Hinnalangus lõppeb 2015. aasta alguses ning kahel järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuid jääb siiski vaoshoituks. Tööjõu kallinemise tõttu tõusevad kodumaiste toodete ja teenuste hinnad kiiremini kui imporditud kaupade ja teenuste hinnad.

Hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud 2014. aastal maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda. Eelarve jääb sel aastal siiski puudujääki. Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi.

Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid. Avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.

Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid.
 

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*					Erinevus eelmisest prognoosist
	2013	2014	2015	2016	2014	2015	2016
SKP jooksevhindades (mld eurot)	18,74	19,52	20,44	21,64	0,33	-0,01	-0,15
SKP püsivhindades, muutus (%)	1,6	1,9	2,1	3,3	1,2	-1,8	-0,3
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)	3,8	3,8	3,9	3,6	1,5	-0,1	-0,2
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades, muutus (%)	2,8	0,5	0,3	1,2	0,8	-0,6	-1,0
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades, muutus (%)	2,5	2,8	1,7	4,7	4,8	-5,9	-0,5
Eksport püsivhindades, muutus (%)	2,6	3,1	2,6	4,3	0,9	-0,9	-0,2
Import püsivhindades, muutus (%)	3,1	2,1	3,1	4,7	1,3	-0,7	0,1
SKP töötaja kohta püsihindades, muutus (%)	0,4	2,0	2,7	4,0	0,0	-1,5	0,0
Tarbijahinnaindeks, muutus (%)	2,8	-0,1	0,8	2,1	-0,9	-1,6	-0,6
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%)	3,2	0,6	1,1	2,4	-0,7	-1,7	-0,6
SKP deflaator, muutus (%)	4,5	2,2	2,5	2,5	-1,2	-0,1	-0,4
Jooksevkonto (% SKPst)	-1,4	-0,3	-0,7	-1,1	0,4	1,1	0,6
Tööpuuduse määr (%)	8,6	7,7	7,9	7,7	-0,8	-0,6	-0,6
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%)	1,2	-0,1	-0,5	-0,7	1,2	-0,2	-0,3
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%)	4,0	6,3	4,1	3,6	0,9	0,9	-0,4
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)	7,8	5,4	5,4	6,0	-0,6	-0,8	-0,7
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)	1,3	4,0	3,8	4,4	2,2	0,8	0,3
Brutovälisvõlg (% SKPst)**	93,6	97,6	93,8	89,6	15,4	14,7	13,4
Eelarve tasakaal (% SKPst)	-0,5	-0,3	-0,6	-0,4	0,3	0,2	-0,1
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena ** Välisvõla andmed on muutunud seetõttu, et maksebilansi koostamisel mindi üle uuele metoodikale BPM6. Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

 

Ardo Hansson ja Ülo Kaasik Eesti Panga 2014. aasta detsembri majandusprognoosist 

Eesti Pank: deflatsioon Eestis jääb lühiajaliseks