Euroopa Komisjoni andmetel Eesti majandususaldusindeks veebruaris võrreldes jaanuariga mõnevõrra langes, kuid püsib pikaajalisest keskmisest ehk 100 punktist kõrgem olles 103,7 punkti.
Kindlustunne halvenes tööstus-, ehitus- ja teenindussektoris ning paranes kaubanduses ja tarbijatel. Kindlustunne püsib pikaajalisest keskmisest kõrgem tarbijatel, teenindussektoris ja kaubanduses, ning on sellest madalam tööstuses ja ehituses, vahendas Eesti Konjunktuuriinstituut.
Euroopa Liidus (EL) tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL-i majandususaldusindeks on veebruaris 105,0 ja see tõusis kuuga 0,2 punkti. Euroala majandususaldus oli 101,2 punkti ja see tõusis kuuga 0,2 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud juba 10 kuud järjest.
Majandususaldus on riigiti kõige kõrgem ehk 118,2 punkti Ungaris ja 116,9 punkti Suurbritannias ning kõige madalam ehk 92,9 punkti Küprosel ja 93,2 punkti Luksemburgis.
Euroala suurriikidest tõusis majandususaldus Saksamaal ja Itaalias, ning langes Prantsusmaal.
Eestile oluliste eksportpartnerite majandususaldus on tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riigiti on olukord erinev. Nii oli majandususaldus Rootsis 106,5 ja see langes kuuga 2,6 punkti, Lätis oli see 106,0 ja Leedus 105,6, tõus vastavalt 0,2 ja 0,3 punkti. Soomes on majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalam ehk 95,2 punkti ega muutunud viimase kuuga.
Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja. Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut.
