Eesti Pank hakkab sel nädalal ringlusse laskma 2021. aasta 2- ja 20sendiseid käibemünte, et katta kaupluste nõudlus nende käibemüntide järele. Müntide kujundus on sama nagu senistel müntidel, uus on vaid vermimisaasta. Tänavuse aastanumbriga 2sendiseid münte vermiti Leedu Rahapajas kaheksa miljonit ja 20sendiseid kaks miljonit.

Alates homsest saab uusi 2- ja 20sendiseid käibemünte soetada Omniva e-poest ja Eesti Panga muuseumipoest muuseumi lahtioleku aegadel (teisipäevast reedeni kell 12– 17 ja laupäeviti kell 11–16).

1- ja 2sendiseid münte kasutatakse Eestis peamiselt vahetusrahana – inimesed saavad neid ostude eest tasumisel vahetusrahana tagasi, kuid kasutavad neid maksmisel vähe ja keskpanka tagasi nii väikese nimiväärtusega mündid üldiselt ei jõua. Nii toodetakse Eesti jaoks igal aastal 1- ja 2sendiseid münte umbes kahe veoautokoorma jagu.

Seoses sellega on keskpank algatanud arutelu nn ümardamisreegli rakendamise üle. Ettepaneku järgi ei ümardataks üksiku toote või teenuse hinda, vaid ümardamisele läheks ainult sularahas tasutud ostude lõpphind kassas. Ümardataks üles- või allapoole lähima viie sendini. Teiste riikide kogemused on näidanud, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid 1- ja 2sendiste kasutamine väheneks märkimisväärselt. Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja jätkuvalt maksta täpse hinna. Ümardamisreeglite kehtestamisel saaks 1- ja 2sendistega jätkuvalt maksta, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei antaks.

Selle aasta kevade Eurobaromeetri küsitluse järgi toetab ümardamisreegli rakendamist 71 protsenti Eesti elanikest.