Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) hinnangul võiks Eesti sotsiaaltoetused keskenduda piisava abi pakkumisele nende tarbeks, kellel abi kõige rohkem vaja on.
Vaesust tuleks vähendada inimeste aktiviseerimisega tööturul ja toetuste parema suunamisega, seisab OECD 1. oktoobril 2012. a avaldatud majandusraportis Eesti kohta. 1. oktoobril kohtus OECD peasekretär José Ángel Gurría peaminister Andrus Ansipiga ja andis ülevaate ametlikult üle.
Eesti sotsiaalabisüsteem peaks OECD hinnangul keskenduma rohkem aktiviseerimisele ja tööle naasmisele ning asutustevahelisele koostööle. Kiiresti tuleks lõpule viia internetipõhiste e-teenuste ettevalmistamise analüüsifaas. Kõik töövõimelised tööealised inimesed peaksid võtma end arvele töötukassas ning saama abi töö otsimisel ja aktiviseerumisel, soovitab OECD.
Tervishoiule tehtavate kulutuste tõhustamine, tervislike eluviiside propageerimine ning juurdepääsu parandamine ebasoodsas olukorras gruppidele peaksid organisatsiooni hinnangul olema prioriteediks tervise parandamisel ning tervisemõjudest tulenevate lünkade vähendamisel.
Kõrgeid tööjõumakse tuleks OECD hinnangul vähendada, tõstes majanduskeskkonda vähem moonutavate maksude osakaalu, näiteks varamakse, keskkonnatasusid ja aktsiisimaksu, ning vähendades maksuerandeid, näiteks käibemaksumäära soodustusi. Otseste maksude vähendamine peaks olema suunatud madalama sissetulekuga inimestele.
Aktiivsed tööturuprogrammid tõstaksid organisatsiooni hinnangul tööotsijate tööhõivet, vähendades nende tööturult lõpliku lahkumise riski. Tööjõumaksude vähendamine tõstaks väheste oskustega inimeste töövõimalusi.
Senisest laiem osavõtt elukestvast õppest tugevdaks OECD hinnangul tööalast konkurentsivõimet. Rohkem tuleks keskenduda kutseharidusele, varustades koolilõpetajad konkurentsivõimeliste oskustega, suurendades seejuures koostööd tööandjatega ning laiendades juurdepääsu kolmanda taseme haridusele.
Ettevõtlustoetused peaks veelgi enam keskenduma innovatsioonile, mis toetaks tootlikkusel põhinevat ekspordikasvu. Avaliku sektori vahendeid tuleks OECD hinnangul kasutada enam innovatsiooni toetamiseks, et valmistada Eesti ettevõtteid ette eksportimiseks ning tagada mõistlike tasudega vajalikud teenused väikestele eksportivatele ettevõtetele.
Siiski vajab osa elanikkonnast alati toetust. Kõik toetusprogrammid peaksid olema suunatud toetusesaaja tööhõivevõimaluste suurendamisele. Seetõttu peaks sotsiaalabi saajad muutuma töötuskindlustusameti regulaarseteks klientideks ning nad peaksid saama abi töö otsimisel ning kasu aktiivsest tööturupoliitikast. Napid vahendid tuleks suunata eelkõige neile, kellel seda kõige rohkem vaja. Lisarahade invaliidsusprogrammi suunamine peab saama OECD hinnangul prioriteediks.
Majanduskriisist hoolimata on lisaks sissetulekute kiirele lähenemisele Eesti keskpikad majanduskasvu määrad OECD ühed kõrgemad. Kriisist taastumisele on kaasa aidanud majanduse struktuurne tugevus, sealhulgas paindlik tööjõud, ettevõttesõbralikud seadused, hästi kapitaliseeritud pangad, edukas euroalaga liitumine ning rahanduspoliitika püsiv usaldusväärsus.
Siiski iseloomustab OECD hinnangul Eesti majandust märkimisväärne volatiilsus, mis võib ohustada kasvu ja heaolu ning tuua kaasa pikaajalist töötust. Ehkki see volatiilsus tuleneb osati välismõjudest, on oma osa ka riigisisestel teguritel, mis võimendavad välismõjusid või soodustavad majanduse suure paindlikkuse tõttu kiireid reageeringuid.
Kuigi finantsturgude mikrotasandi reguleerimine toimib hästi, ei ole olemasolevad makrotasandi meetmed olnud hiljutise kasvu ja languse tsükli vältel piisavad. Finantssektori reguleerimise piiriülest koostööd tuleks OECD hinnangul veelgi tugevdada ning makrotasandi sekkumiste vahendeid laiendada. Võimalikud vahendid peaksid tagama makrotasandi eesmärkide tõhusa saavutamise integreeritud piirkonna pangandusturul.
OECD hinnangul peaks Eesti vähendama liigset makromajanduslikku volatiilsust, mis tähendab eelkõige protsüklilise rahanduspoliitika vältimist. Tuleks sisse viia mitmeaastased kulutuste ülemmäärad, mis hõlmavad ka maksukulusid ning kohalike tasandite kulutusi. Tuleks valmis olla poliitilistest otsustest sõltuvate eelarvepoliitiliste meetmete võtmiseks, et tegeleda makromajanduslikku stabiilsust ohustavate ning tasakaalustamatuste kogunemisega seotud pikaajaliste kasvudega.
Tuleks leevendada krediiditsükleid, kohandades ja ette valmistades makrotasandi vahendeid, alustades vastutsüklilistest kapitalipuhvritest. Piiriülest koostööd silmas pidades tuleks suurendada pingutusi laiema hulga vahendite tõhusaks rakendamiseks.
Eesti majandust tuleks OECD hinnangul muuta paindlikumaks. Tuleks tõsta kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale ning planeerida kulutusi paremini, tagades tugevama koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste ning töötuskindlustusfondi vahel.
Majanduslikke stiimuleid tuleks suurendada töötajatele elukestvasse õppesse investeerimiseks. Avaliku sektori kaasrahastamine peaks olema suunatud väheharitutele ja vanematele töötajatele ning samuti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajatele.
Eesti võiks OECD hinnangul kaaluda kohustuse kehtestamist pakkuda koolitusvõimalust ametlike õpingute, töökohal väljaõppe või õpiaja kujul kuni 18-aastastele noortele, kes ei õpi, tööta ega saa väljaõpet. Tuleks tugevdada koostööd tööandjatega ning kaaluda toetuste andmist väljaõppekohtade loomiseks kutseharidust omandavatele noortele. Tuleks tõsta läbitavust erinevate haridusastmete vahel.