Eestist rändas 2014. aastal välja 4637 ja Eestisse saabus elama 3904 inimest, teatab Statistikaamet. Väljaränne oli eelneva kolme aastaga võrreldes ligi 30% väiksem.
Väljarännanutest 53% ja sisserännanutest 44% olid naised. Meeste rändesaldo oli 2014. aastal positiivne – Eestisse tuli elama 14 meest rohkem kui Eestist välismaale elama läks. Viimati oli meeste välisrände saldo positiivne 2009. aastal.
2014. aastal oli kõigis vanusrühmades väljarändajaid arvuliselt vähem kui varasematel aastatel. Peamised Eestist lahkujad on 20–34-aastased ning Eestisse saabujad 25–39-aastased. Alates 30-aastaste vanuserühmast oli sisserännanuid rohkem kui varasematel aastatel. 15–29-aastaseid oli sisserännanute hulgas vähem kui 2013. aastal. Rändesaldo oli positiivne (Eestisse elamatulnuid oli rohkem kui Eestist lahkujaid) kahes vanuserühmas: 0–4-aastaste väikelaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kõige suurem rahvastikukadu oli 5–14-aastaste ja 20–29-aastaste hulgas, samal ajal kui teistes aktiivsetes välisrändes osalevates vanuserühmades on kadu suurel määral vähenenud. 30–34-aastaste seas on rändesaldo enam-vähem tasakaalus. 35–59-aastaste seas oli rändesaldo küll negatiivne, kuid rahvastik neis vanuserühmades vähenes tunduvalt vähem kui varasematel aastatel. Varasemalt on suurem väljarände kadu toimunud vanuses 20–44.
Riigiti on tihedaim ränne endiselt Eesti ja Soome vahel. Eestist läks Soome elama 3051 ja Soomest tuli Eestisse elama 1290 inimest. Rändesaldo oli poole väiksem kui 2013. aastal. Populaarsemate riikidena, kuhu minnakse Eestist elama enam, kui sealt Eestisse elama tullakse, võib välja tuua veel Saksamaa ja Rootsi. Positiivse rändesaldoga riikide hulgas on peamised riigid Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid.
Kodakondsuse järgi oli 65% sisserännanutest Eesti, 11% Venemaa ja 24% muude riikide kodanikud. Varasemate aastatega võrreldes on sisserännanute seas Eesti kodanike osatähtsus tõusnud ning Vene kodanike osatähtsus langenud. Väljarännanute hulgas on Eesti kodanikke 93%.
Välismaalt sisserännanutest 53% asuvad elama Harjumaale, neist üle 80% Tallinna. Teistest maakondadest võidab välismaalt sisserände tulemusel kõige rohkem elanikke Ida-Virumaa (10%), Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (6%). Eestist väljarändajad on enamasti pärit Harju maakonnast (45% väljarännanutest), kuid oluline hulk lahkub ka Tartumaalt (14%). Maakondade välisrände saldo on positiivne Harjumaal ja Tallinnas, kuid suurusjärgus alla 100 inimese. Tartu maakonna negatiivne välisrände saldo on maakondade seas kõige suurem (-254). Lahkujaid on saabujatest rohkem ka Pärnu ja Viljandi maakonnas.
Statistikaameti rändestatistika põhineb rahvastikuregistri elukoha registreerimise andmetel. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
