Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt oli Eestis tänavu juunis majandususaldus 100,5 punkti, mis on kõrgem pikaajalisest keskmisest.
EKI direktori Marje Josingu sõnul juuni majandususaldus võrreldes märtsi ja eelmise aasta juuniga siiski mõnevõrra vähenes. See oli tingitud nõudluse vähenemisest ehitussektoris ja halvemast välisturgude nõudlusest mõnedes tööstusharudes. Euroopa Liidu keskmine majandususaldusindeks oli juunis 92,6 punkti.
EKI poolt küsitletud ekspertidest hindas Eesti majanduse üldolukorda heaks 24 ja rahuldavaks 76 protsenti. Hinnang üldolukorrale on püsinud ligikaudu samal tasemel viimase aasta jooksul. Investeeringute olukorda hindas heaks 14, rahuldavaks 57 ja halvaks 29 protsenti küsitletutest. Eratarbimist aga hindas heaks 38 ja rahuldavaks 60 protsenti küsitletutest. Võrreldes kolme kuu taguse uuringuga hinnang investeeringutele nõrgenes, eratarbimisele paranes.
Eesti majanduse tulevikku hindasid eksperdid pigem positiivseks – 38 protsendi hinnangul see paraneb, 57 protsendi arvates jääb samaks ja viis protsenti pidas võimalikuks halvenemist. Olukorra paranemist nähakse ette nii investeeringute kui tarbimise poolelt.
Tarbijate kindlustunne oli EKI uuringu kohaselt juunis –7, mis on parem kui pikaajaline (–9) ja Euroopa Liidu keskmine (–18), kuid madalam kui selle aasta eelnevatel kuudel. Mõnevõrra on suurenenud tarbijate hulk, kes ei säästa, vaid tulevad pere eelarvega vaid ots-otsaga välja. Toidukaupade ostukorv kallines juunis aastaga 4,9 protsenti, võrreldes märtsiga 1,7 protsenti.
