Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud korruptsiooniuuringu kohaselt soovitakse Eesti elanikelt enim altkäemaksu:
– juhilubade taotlemisel, sõiduki registreerimisel ja ülevaatusel (19%),
– arstidega suheldes (14%) ning
– politsei ja koolide-lasteaedadega suheldes (13%).
Ettevõtjad maksavad altkäemaksu enim kohalikele omavalitsustele (8%).
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Liivi sõnul on Eesti elanike suhtumine korruptsiooni rangemaks muutunud. “Sealjuures on korruptsiooni määratlemisel avaliku sektori töötajad rangemad kui tavakodanikud ja ettevõtjad,” nentis Liiv.
Uuringu kohaselt käituksidki Liivi väitel kolmest küsitletud sihtrühmast korruptiivses situatsioonis kõige ausamalt avaliku sektori töötajad, kellest 12% otsustaks projekti kasuks, kui talle pakutakse selle eest meelehead. “Kõige ebaausamalt käituksid aga tavakodanikud, kellest 44% on täna valmis pakkuma ametnikule raha või vastuteenet, et pääseda karistusest või kiirendada ametlikku asjaajamist,” lisas Liiv.
Korruptsiooni leviku osas usuvad Eesti ettevõtjad, et korruptsioon on levinud rohkem riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. “See tendents kehtib kõigis piirkondades peale Tallinna, kus ettevõtjad hindavad korruptsiooni levikut ühtmoodi kõrgeks nii kohalikul kui riigi tasandil,” rõhutas Liiv.
Justiitsminister Rein Lang tõdes, et nüüd tuleb lisaks korruptsioonile avalikus sektoris hakata tõsiselt tegelema ka erasektoriga. “Loomulikult on jätkuvalt prioriteediks ka võitlus ametnike korruptsiooniga, kuid täna on Eesti majandus jõudnud seisu, kus samavõrra suureks probleemiks on tõusnud konkurentsikuriteod, kartellikokkulepped ja usalduse kuritarvitamine erasektoris,” rõhutas Lang. “Ja sellega tuleb jõuliselt võitlusse asuda.”
Korruptsiooniuuring “Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring” viidi esmakordselt läbi 2004. aastal. Käesoleva uuringu puhul on tegemist kordusuuringuga, mis viidi läbi 2006. aasta sügisel. Uuringu raames uuriti kolme sihtrühma: Eesti elanikke, avaliku sektori töötajaid ning ettevõtete juhte.
Uuringu eesmärgiks oli muu hulgas uurida, kui levinuks korruptsiooni peetakse ja mil määral seda hukka mõistetakse, samuti kui sage küsitletute kokkupuude korruptsiooniga on.
