Ehkki elekter on selle aasta hinnatõusust andnud märkimisväärse osa, kinnitavad andmed hinnataseme kohta, et elekter on majapidamiste jaoks kallinenud palju vähem, kui näitab tarbijahinnaindeks.
Elektri hinnahüppe ülehindamine pole aga pelgalt Eesti probleem – see on laiem ja näib puudutavat suurt osa Euroopa Liidu riikidest. Eesti puhul on selle erinevuse mõju inflatsioonile tõenäoliselt siiski üks suurimaid Euroopa riikide seas: esimesel poolaastal oli see ligikaudu 1,8 protsendipunkti kogu inflatsioonist. Teises kvartalis oli ülehindamise mõju tõenäoliselt suurem kui esimeses. Elektri hinnatõusu ülehindamisest Eestis oleme ka varem kirjutanud ja sellest saab lähemalt lugeda siit.
Juuresoleval joonisel on esitatud elektri hinnatõus 2022. aasta I pooles Eurostati kahe erineva metoodikaga andmeallika alusel. Riigid on tähistatud lippudega. Vertikaalsel skaalal on kujutatud kodudesse jõudnud elektri kallinemine tarbijahinnaindeksi alusel – Eestis on hinnatõus tolle andmeallika põhjal kiireim. Horisontaalsel skaalal on aga kodudesse jõudnud elektri kallinemine leitud poolaasta kaupa avaldatavate hinnatasemenäitajate põhjal. Näeme, et hinnataseme statistika põhjal oli hinnatõus kõige kiirem hoopis Tšehhis ja Taanis.
Riikides, mille punkt asub sinisel joonel, oli mõlema andmeallika põhjal esimesel poolaastal kodudesse jõudnud elektri hinnatõus ühesugune. Seega võib olla, et riikides, mis asuvad joonisel sinisest joonest kõrgemal, on hinnatõus tarbijahinnaindeksis üle hinnatud. See tähendab, et nendes riikides tõusis elektrihind tarbijahinnaindeksi järgi kiiremini, kui näitasid tagantjärgi avaldatavad hinnatasemeandmed. Joonest allpool kujutatud riikides on elektri hinnatõusu osakaal tarbijahinnaindeksis pigem alahinnatud.
Võttes arvesse elektri osakaalu tarbimiskorvis, saame leida elektri hinnatõusu ülehindamise ligikaudse mõju tarbijahinnaindeksi kasvule. Alloleval joonisel on näha, et Eestis oli selle mõju Euroopa Liidu riikidest kõige suurem. Samas puudutab inflatsiooni võimalik ülehindamine siiski suuremat osa Euroopa Liidu riike.
Ülehindamise põhjuseks võib olla see, et tarbijahinnaindeksit koostatakse vahetult pärast iga kuu lõppu ja selleks ajaks ei ole otstarbekas ega vahel ka võimalik kokku koguda kõiki täpseid andmeid. Seetõttu hinnatakse osa kaupade ja teenuste hinnatõusu kaudsete meetodite põhjal. Kuigi pikaajaliselt annavad sellised kaudsed meetodid üsna täpse tulemuse, ei pruugi need toimida sama hästi siis, kui hinnatõus on väga kiire.
Siin alternatiivselt kasutatud andmed hinnataseme kohta annavad kodudesse jõudnud elektri hinna muutusest täpsema pildi kui tarbijahinnaindeks, sest need peegeldavadki tarbijatele müüdud elektri hinnataset. Neid andmeid kogutakse ja avaldatakse aga pika viitajaga, mistõttu ei saa neid kasutada tarbijahinnaindeksi koostamiseks.
Kui elektri hinnatõus poleks üle hinnatud, oleks inflatsioon ikkagi väga kiire. Samas on sellel nihkel suur mõju majanduse reaalnäitajatele, kuna nende arvutamiseks eemaldatakse käibenäitajatest hinnaindeksite abil hinnatõusu mõju. Inflatsiooni ülehindamisel alahindame omakorda aga ostujõudu ja majanduse reaalkasvu.
