Kokkuleppega luuakse pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik, mis annab finantsjärelevalve asutustele üsna ulatuslikud õigused panga tegevusse sekkumiseks võimalike raskuste korral. Muuhulgas saab järelevalve nõuda pangajuhtide väljavahetamist või määrata ise isiku, kes panka ajutiselt juhib. Kui selgub, et panga maksevõime ja edasine toimimine on küsimärgi all, siis esmajärjekorras vastutavad ehk võivad oma raha kaotada aktsionärid. Teises järjekorras panga võlausaldajad, eelkõige teised pangad ja finantsasutused ja kolmandana suurhoiustajad. Väikehoiustajate – nii füüsiliste isikute kui ettevõtjate – hoiused suurusega kuni 100 000 eurot on tagatud.

 

Täiendava garantiina nähakse ette kriisihaldusfondide moodustamine. Nendesse fondidesse teevad pangad kohustuslikke sissemakseid ja kogutud raha saab vajadusel kasutada probleemse panga makseraskuste lahendamiseks. Direktiivi lõplikud reeglid pannakse paika pärast läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

 

Kuigi 2008. aastal alanud finantskriis Eesti pankadele nende ellujäämist ohustavaid probleeme ei põhjustanud ja puudus vajadus maksumaksumaksjate raha kasutada, on oluline, et ühtne ja ELi ülene raamistik toimiks ning tagaks ka Eesti hoiustajatele ja investoritele suurema kaitse.

 

Uus raamistik on tähtis alus Euroopa pangandusliidule, mis näeb esimese sammuna ette ühtse finantsjärelevalve Euroopa Keskpanga juurde. Sellele järgneb ühtse kriisihaldussüsteemi rakendamine, mis võib tähendada liikmesriikide kriisihaldusfondide koondamist ühtsesse võrku ja Euroopa Liidu ühise kriisihaldusasutuse loomist.