Euroopa Komisjon esitas juuni alguses suunised, mille eesmärk on toetada tarbijate, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste kaasaminekut jagamismajandusega. Hea näitena toob komisjon välja maksu- ja tolliameti ning jagamisettevõtete koostöö Eestis.
Jagamismajandus on kiiresti laienev sektor, mille reguleerimiseks leiavad Euroopa Liidu liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused väga erinevaid lahendusi. Killustatud lähenemisviis uutele ärimudelitele tekitab aga ebakindlust nii traditsiooniliste ettevõtjate, uute teenuste pakkujate kui ka tarbijate seas.
„Kui jagamismajandus juhtida õigele rajale, loob see uusi võimalusi nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Kui me laseme ühtsel turul riigiti või piirkonniti killustuda, jääb kaotajaks kogu Euroopa. Täna anname me avaliku sektori asutustele ja turuosalistele õiguslikke näpunäiteid uute ärimudelite tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arendamiseks. Kutsume liikmesriike üles oma õigusaktide läbivaatamisel võtma arvesse ka meie soovitusi,“ sõnas siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde volinik Elżbieta Bieńkowska.
Värskelt avaldatud tegevuskavas vastatakse olulisimatele küsimustele, millega puutuvad kokku nii ettevõtjad kui ka ametiasutused: millised peaksid olema turulepääsu nõuded; kes vastutab juhul, kui tekib probleeme; kas tekib töösuhe; millistest maksualastest õigusaktidest lähtutakse?
Maksuküsimuste osas tuleks liikmesriikidel muuta lihtsamaks ja selgemaks õigusakte, mille alusel jagamismajanduse ettevõtjaid maksustatakse. Ühisplatvormid peaksid majandustegevust dokumenteerima, et aidata riigiasutustel maksusid koguda. Näite maksuhaldurite ja jagamisettevõtete hea koostöö kohta võib tuua Eestist. Koostöös sõidujagamisplatvormidega on eesmärk lihtsustada juhtide jaoks maksude deklareerimise protsessi. Jagamisplatvorm registreerib juhi ja kliendi vahelised tehingud ning saadab siis maksustamiseks vajalikud andmed maksu- ja tolliametile, kes seejärel eeltäidab maksumaksja maksudeklaratsiooni. Peamine idee on aidata maksumaksjatel täita oma maksukohustusi tõhusalt ja minimaalse vaevaga.
Mis puudutab turulepääsu nõudeid, siis teenuseosutajatele tuleks kehtestada tegevusloa nõue ainult juhul, kui see on vajalik avalikku huvi silmas pidades. See ei ole mõttekas selliste koostööplatvormide puhul, mis tegutsevad ainult tarbijate ja tegelike teenusepakkujate, näiteks transpordi- või majutusteenuse osutajate vahendajana. Vahet tuleks teha kutselistel teenusepakkujatel ja eraisikutel, kes osutavad teenuseid ainult vahetevahel.
Koostööplatvorme võib vabastada vastutusest selle teabe eest, mida nad säilitavad teenusepakkujate nimel, kuid neid ei tohiks vabastada vastutusest nende teenuste eest, mida nad ise pakuvad, näiteks makseteenuste eest. Tarbijatele tuleb tagada tõhus kaitse ebaausate kaubandustavade eest, kehtestamata samas ebaproportsionaalseid nõudeid eraisikutele, kes osutavad teenuseid ainult vahetevahel.
