Statistikaameti andmetel jäi aprillis eksport jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samale tasemele, aga import langes neli protsenti. Tingituna maailmamajanduse ja eelkõige euroala riikide majanduse nõrkusest ei saa Eesti oma ekspordimahtusid suurendada.
Eksport Euroopa Liidu riikidesse näitas minimaalset kasvu (üks protsent) tänu kiire kasvuga turgudele. Samal ajal eksport euroalasse ja SRÜ riikidesse langes vastavalt 3 ja 35 protsenti. Suurel määral mõjutas seda Venemaa kehv majanduslik seis ning Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete keerukus. Eesti re-ekspordi vähenemise tõttu langes ka imporditud toodete hulk. Import Euroopa Liidust ja SRÜ riikidest vähenes vastavalt viis ja kolm protsenti. Eelmise kuuga võrreldes langesid eksport ja import vastavalt kolm ja kuus protsenti.
Kaubavahetuses suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport oli languses. Samal ajal näitas mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete, metalli ja metalltoodete ning mitmesuguste tööstustoodete väljavedu positiivset arengut. Suurima kasvuga oli metalli eksport (20 protsenti), mida toetas raua ja terase ning neist valmistatud toodete väljavedu. Muude tööstustoodete väljavedu kasvas 19 protsenti tänu kokkupandavate ehitiste ekspordi kasvule. Enamiku teiste olulisemate eksportkaubagruppide aastane kasvutempo aeglustus aprillis. Suurim langus oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis, eriti Venemaale. Samal ajal oli aprill esimene kuu, kui statistika näitas piimatoodete eksporti Jaapanisse, mille maht moodustas 0,3 mln eurot.
Impordi osas olid aprillis kõrgeima aastakasvuga (11 protsenti) transpordivahendid, mida imporditi kõige rohkem Saksamaalt ja Jaapanist. Impordi vähenemist mõjutas põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveo langus, eriti Suurbritanniast. Samuti olid suure kahanemisega mineraalsed tooted ja mehaanilised masinad.
Maikuus ei ole suuri positiivseid muutusi oodata. Selle aasta mais jäi majandususaldusindeks Euroopa Liidus ja euroalal aprilli tasemele, vastavalt 106,4 ja 103,8 punkti. Samal ajal on Eesti ja meie olulisemate ekspordipartnerite majandususaldusindeks languses: Eesti oma langes 0,6 punkti, Lätis oli langus 0,7, Leedus 2,5 ja Soomes 0,3 punkti, kuid Rootsis kasvas 2,2 punkti.
Samuti oli Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete ootuste saldo eksporttellimuste suhtes samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama kuuga, muutusid vaid proportsioonid. Tööstusettevõtete optimistlikud ja pessimistlikud ootused kasvasid võrdselt 2,2 protsendipunkti. Ettevõtete protsent, kes prognoosis eksporttellimuste jäämist samale tasemele langes 61,6 protsendini. Võrreldes eelmise kuuga langes nende ettevõtete arv, kes eksporttellimuste kasvu või langust prognoosisid. Suuremat eksporttellimuste langust ootavad kemikaalide ja keemiatoodete tootjad. Samal ajal prognoosivad mujal liigitamata masinate ja seadmete tootjad tellimuste suuremat kasvu.
