Finantsinspektsioon seadis 2. oktoobri 2019 otsusega piirangud hinnavahelepingute jaeklientidele pakkumisele. Otsus kohaldub kõigile Eestis investeerimisteenust osutavatele isikutele ning jõustub alates 3. oktoobrist.
Jaeklientidele suunatud hinnavahelepingute turundamine, levitamine ja müük on piiratud ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides. Hinnavahelepingud on olemuslikult riskantsed ja keerukad tooted, millega tihti kaubeldakse spekulatiivselt. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ja riikide pädevad asutused on täheldanud, et nende jaeklientidele pakkumist iseloomustavad agressiivsed turundusvõtted ning täieliku teabe puudumine, mistõttu jaeklientidel pole võimalik aru saada nende toodetega kaasnevatest riskidest.
Finantsinspektsioon leiab, et hinnavahelepingute pakkumise näol jaeklientidele on tegemist märkimisväärse piirülese investorkaitse probleemiga. Hinnavahelepinguid pakutakse online kauplemiskontode kaudu ja piiriüleselt terves Euroopa Liidus ning jaeklientide kahjumirisk selliste toodete osas on väga kõrge. On oluline, et Euroopa Liidus oleks investorkaitse probleemidele ühetaoline lähenemine.
ESMA on alates 1.augustist 2018 neljal korral kehtestanud kolmekuulise piirangu EL-is hinnavahelepingute jaeklientidele pakkumisele. Finantsinspektsiooni otsus põhineb ESMA otsuses (EL) 2019/679 sätestatud tingimustel.
ESMA on vastavalt MiFIR artikli 43 lõikele 2 avaldanud 12. juunil 2019 arvamuse, et Finantsinspektsiooni poolt kavandatavad meetmed hinnavahelepingute suhtes on õigustatud ja proportsionaalsed ning et hinnavahelepingute pakkumisega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks on tarvis, et meetmeid kehtestaksid kõik pädevad asutused.
Finantsinspektsiooni otsusega on kõigil Eestis investeerimisteenust osutavatel isikutel hinnavahelepingute turundamine, levitamine või müük jaeklientidele lubatud üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt kõik järgmised tingimused:
- hinnavahelepingute pakkuja nõuab, et jaeklient maksaks esialgse marginaali kaitse;
- hinnavahelepingute pakkuja annab kliendile marginaali sulgemise kaitse;
- hinnavahelepingute pakkuja annab kliendile negatiivse saldo kaitse;
- hinnavahelepingute pakkuja ei tee jaekliendile hinnavahelepingu turundamise, levitamise või müügiga seoses otseselt või kaudselt makset ega anna rahalist või keelatud mitterahalist soodustust, välja arvatud hinnavahelepingust saadav realiseeritud kasum;
- hinnavahelepingu pakkuja ei saada jaekliendile otse ega kaudselt teadet ega avalda jaekliendile kättesaadavas vormis infot hinnavahelepingu turundamise, levitamise või müügi kohta, kui see ei sisalda sobivat riskihoiatust, mis vastab käesoleva otsuse Lisa I sätetele ja tingimustele.
Keelatud on teadlik ja tahtlik osalemine tegevuses, mille eesmärgiks või tagajärjeks on käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 1 nõuete täitmisest kõrvalehoidmine, sealhulgas tegutsemine hinnavahelepingute pakkuja asendajana.
Mis on hinnavaheleping?
Hinnavaheleping on tuletisinstrument, mis ei ole optsioon, futuur, vahetusleping või forvardleping ja mille eesmärk on anda selle omanikule pikk või lühike riskipositsioon alusvara hinna, taseme või väärtuse kõikumise suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on kauplemiskohas kaubeldava alusvaraga või mitte, ning mida peab arveldama rahas või mida võib arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul, kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu.
