Maksu- ja Tolliametile esitati 2009. aasta kohta kokku 562 207 tuludeklaratsiooni, mis puudutasid 649 289 inimest ehk 45% vabariigi elanikkonnast (2010. aasta 1. jaanuari seisuga). Võrreldes 2008. aastaga deklareeris eelmise aasta eest oma tulusid 21 659 inimest vähem. Esitatud tuludeklaratsioonide arv vähenes 21 246 võrra.
Kokku deklareeriti sel aastal tulu üle 81,1 miljardi krooni. Keskmiseks deklareeritud aastaseks brutotuluks inimese kohta kujunes enne mahaarvamiste tegemist ligi 150 000 krooni, mis teeb ligi 12 500 krooni kuus. Aasta tagasi oli see summa 159 000 krooni aastas ehk ligi 13 300 krooni kuus. Seega on brutotulu inimese kohta aastaga vähenenud 6%. Tulude kahanemise põhjuseks on nii suurenenud töötute hulk kui vähenenud palgad.
Nagu eelmistelgi aastatel, moodustas enamiku deklareeritud tulust palgatulu. 516 218 inimest deklareeris saadud palka kokku 62,5 miljardit krooni, mis teeb keskmiseks palgaks kuus ligi 10 100 krooni. See on aastataguse ajaga võrreldes 700 krooni vähem.
Mahaarvatavaid kulusid deklareeriti tänavu kokku 31,7 miljardit krooni, mis on 5,5 miljardit vähem kui 2008. aastal. Suuremad muudatused olid tingitud seaduste muudatustest:
- tulumaksu soodustust sai taas alates teisest lapsest,
- tõusis töötuskindlustuse makse määr töövõtjale,
- peatati II samba kogumispensioni maksed jne.
Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes seoses laenuintresside vähenemisega.
Samas kasvas hoolimata raskest ajast annetuste ja kingituste tegemine. Kui 2008. aastal tehti kingitusi ja annetusi deklaratsiooni kohta keskmiselt 2 513 krooni, siis 2009. aasta deklaratsioonides tõusis keskmine summa 2 832 kroonini.
Tagastamisele kuulus tulumaksu 83,1% esitatud tuludeklaratsioonide alusel, juurde määrati tulumaksu 3,1% esitatud tuludeklaratsioonide alusel ja 13,8% esitatud deklaratsioonide alusel ei kuulunud tulumaksu ei tagastamisele ega ka juurdemääramisele.
Tagastamisele kuuluv keskmine summa deklaratsiooni kohta kahanes 3 747 kroonini (eelmisel aastal 5 249 krooni). Selle põhjuseks oli eelkõige see, et täiendavat maksuvabastust sai deklareerida alates teisest lapsest, aasta tagasi aga alates esimesest lapsest.
Keskmine juurdemääramisele kuuluv summa oli 14 393 krooni, 2008. aastal 32 177 krooni. Peamiseks vähenemise põhjuseks oli siin kasu vähenemine vara võõrandamisest.
