Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga 0,4 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnakasv oktoobris 4,9 protsendini. Euroalal pidurdus hindade tõus esialgsel hinnangul 2,9 protsendini.
Möödunud aasta oktoobris kehtima hakanud energia leevendusmeetmete tõttu kujunes võrdlusbaas madalaks ning põhjustas tarbijahindade tõusu kiirenemise. Selgemalt avaldus see elektri hinnas, olles oktoobris kolmandiku võrra kõrgem kui aasta tagasi.
Viimastest inflatsiooni arengutest annab mõnevõrra selgema pildi näitajate analüüsimine kitsamas ajavahemikus. Selgub, et viimase poole aastaga on hinnad Eestis tõusnud marginaalselt, vaid 0,1 protsenti. Seda on eelkõige soosinud toiduainete odavnemine kuises võrdluses, mis jätkus ka oktoobris. Toidutoorme odavnemine ja madalamad energiakulud on võimaldanud jaekettidel tarbijatele soodsamaid hindu pakkuda. Selle tulemusena on ka aastases võrdluses osade toiduainete hinnad langenud sarnasele tasemele või veidi madalamale. Lisaks on nõudlus jätkuvalt nõrk, mis vaatamata reaalsissetulekute kasvule pöördumisele ei ole jaemüügi näitajates avaldunud. Ilmselt hoiab seda tagasi madal tarbijakindlus, kuna majanduse lähiväljavaade on ebakindel ning tööpuudus suurenemas.
Alusinflatsioon, millest on kõikuvamate hindadega energia ja toit välja arvatud, on viimastel kuudel kiirelt aeglustunud (oktoobris 5 protsendini) nii aastataguste hinnatõusude väljalangemise kui ka tarbijate vaoshoitusest kulutuste tegemisel.
Lähikuude inflatsiooniarengut hakkavad mõjutama käibemaksumäära ja alkoholi-tubakatoodete aktsiiside tõstmine, mistõttu võib järgmise aasta alguses inflatsioon ajutiselt mõnevõrra kiireneda.
