Justiitsministeerium tuletab meelde, et kõigil ametiisikutel, kellel on kohustus esitada huvide deklaratsioon, tuleb seda teha elektroonselt e-MTA kaudu hiljemalt 31. maiks.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa juhib tähelepanu, et huvide deklareerimine on vajalik korruptsiooniohu vältimiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks. “Enda huvide ja vara kohta teabe avaldamine näitab, et poliitikutel ja tippametnikel ei ole midagi varjata. Samuti aitab see ennetada huvide konflikti, kuna enda huvide avaldamine aitab võimalikud riskid läbi mõelda, võimalikku huvide konflikti ära tunda ja vajadusel riske maandada. Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklarandi kinnisvara, väärtpaberite sh optsioonide, võetud ja antud laenude, sissetulekute, osaluste ning muude varaliikide kohta, mis võivad huvisid mõjutada,” tähendas Kätlin-Chris Kruusmaa justiitsministeeriumist.
Huvide deklaratsiooni peavad korruptsioonivastase seaduse järgi esitama vabariigi president, riigikogu liige, vabariigi valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja asekantslerid ning peaministri ja ministrite poliitilised nõunikud. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Lisaks võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada vajadusel deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikku vahendit või viivad läbi süüteo- või haldusmenetlust.
2023. aasta juuni alguses oli huvide deklaratsioon tähtajaks esitatud 3439 inimesel ehk 78%-l neist, kes olid kohustatud seda tegema. Deklaratsioon oli tähtajaks esitamata 945 ametikohal, kellele see oli kohustuslik. Põhiosa ehk 88% esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud. Ametikohtade järgi olid veidi alla poole kõikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks olid deklaratsioonid esitamata jäänud omavalitsuse asutatud ettevõtja või sihtasutuse juhtorgani liikmetel (14%), valla või linna ametiasutuse või hallatava asutuse juhtidel (11%), valla- või linnavalitsuse liikmetel (9%) ning valla või linna ametiisikutel (9%). Ligi 2% deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg ühegi tööandja juures veel saabunud.
Riigikogu liikmetest oli mullu juuni alguses deklaratsioon tähtajaks esitamata jäänud 12%-l. Samas olid pea pooled esitamata deklaratsioonidest esitatud hilinemisega. Pea kõikide ministeeriumite kantslerid ning valitsusasutuste juhid esitasid mullu oma huvide deklaratsiooni õigeaegselt.
Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ning varjata informatsiooni, mis on oluline korruptsiooniohu hindamiseks.
Huvide deklareerimiseks tuleb end e-MTAs identifitseerida eraisikuna ning seejärel valida aruannete alt “Huvide deklaratsioon”. Täpsemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab korruptsiooniveebist.
