Rahvusvahelise Valuutafond (IMF) kiitis äsja lõppenud iga-aastase visiidi käigus heaks Eesti majanduspoliitika ja reformikavad, kuid väljendas muret tootlikkuse nõrga kasvu pärast. IMFi hinnangul tuleb tulevikus leida võimalusi tootlikkuse ja palgakasvu tasakaalustamiseks ning konkurentsivõime edendamiseks. Seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
Eesti Panga president Ardo Hansson rõhutas pressikonverentsil, et Eesti Pank on juba pikemat aega murelikult jälginud nii tootlikkuse kasvu mahajäämist palgakasvust kui ka ettevõtete kasumite vähenemist. "Aeglase majanduskasvu koondnumbrite taustal on Eestis suurenenud nii hõivatute hulk kui ka keskmine palk. Kasv on tulnud tööjõumahukamatest sektoritest, samas on kapitalimahukamatel tegevusaladel, nagu energeetikas ja mäetööstuses, lisandväärtus kahanenud. Eesti majanduse tulevikku silmas pidades peab riigi poliitika rõhuasetus olema kasvuvõimekust suurendavatel meetmetel," rääkis Hansson.
Eesti Pank ei pea õigeks riigi sekkumist nõudluse stimuleerimiseks. "Eesti tööhõive ja palgakasvu näitajad kinnitavad, et riigi sekkumine nõudluse suurendamiseks ei ole vajalik," toonitas Ardo Hansson.
Hansson möönis, et Eesti majanduskasvu võtmeküsimus on sihtturgude areng ning ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõime. "Seda enam on oluline, et otsuseid langetatakse riigieelarve pikaajalist jätkusuutlikkust silmas pidades, mitte lühiajalise kiirenduse saavutamiseks," rääkis Hansson.
Esmaspäeval lõppes poolteist nädalat kestnud IMFi iga-aastane Eesti majanduspoliitikat hindav visiit. Tänavu keskendus IMFi delegatsioon Eesti väikese majanduskasvu põhjustele. Eelkõige huvitasid IMFi Eesti majanduse konkurentsivõime, tööturu olukord, tootlikkuse tõstmise võimalused ja riigi roll Eesti majanduses.
IMFi visiiti kokkuvõttev avaldus