Maailmas on lugematu arv börsiettevõtteid, mille väärtpaberitega tehakse suur hulk tehinguid. Selles kirevas maailmas aitavad investoritel orienteeruda analüüsimajad, mis katavad erinevaid aktsiaid ja annavad soovitusi, mida võtta, mida jätta.

Lihtsustatult tähendab ettevõtete katmine analüüsimajade ja pankade pakutud teenust, mille käigus analüüsi­takse sektorite või üksikettevõtete lõikes ettevõtete finantsnäitajaid ja suhtarve ning muu hulgas spekuleeritakse võimalike tulevikustsenaariumidega, et anda ettevõttele võimalikult objektiivselt kas "osta", "hoia" või "müü" soovitus. Siiski peab arvestama, et hinnang ettevõtte väärtusele on tegelikkuses alati subjektiivne. Eelnevaga seonduv analüütikute teostatud mõttekäik koos suhtarvude ja arvutustega on tavaliselt vormistatud üheks raportiks.

Ettevõtete põhjalik analüüs ja tegevuse hindamine nõuab väga palju aega, suurt teadmistepagasit ja kogemust. Kuna kõigil investoritel ei pruugi olla selliseid eri­alaseid teadmisi ega ka aega erinevaid ettevõtteid analüüsida, siis tihti jäetaksegi see töö analüütikute teha.

Kõige sagedamini kaetakse analüüsiga suuremaid, likviidsemaid ja avalikkuses rohkem tuntud ettevõtteid. Kuna selliste ettevõtete vastu tunnevad investorid ka kõige suuremat huvi, tekib win-win-olu­kord, kus investorid kasutavad analüüsi­majade ja pankade pakutud teenust ning saavad vastutasuks informatsiooni, millega arvestada oma investeerimisotsuste tegemises.

Teinekord osutuvad valituks aga hoopis ettevõtted, mis võivad esmapilgul osutuda väheatraktiivseks ja jääda aktsiaturgu­de alternatiivide rohkuse tõttu tähelepa­nuta, kuid omavad suurt kasvupotentsiaali ning kauplevad turgudel alla oma tegeliku õiglase väärtuse. Kui analüütikud on potentsiaalsele investorile turult mõne sellise ettevõtte leidnud, võib investeering olla väga tulus.

Sõltuvalt riigi majandusest ja aktsiaturust on analüüsimajade ja pankade fookuses erineva kaliibriga investorid, kellele vastavat teenust pakutakse, mis tähendab, et keskmisele jaeinvestorile ei pruugi olla kättesaadavad kõikide pankade ja analüüsimajade koostatud raportid ja analüüsid. Tavapäraselt on pankadel oma keskkonnad, kust kõikvõimalikud analüüsid on kättesaadavad, või siis kasutatakse muid interneti piiramatuid võimalusi.

Millel soovitused põhinevad?

Eelkõige hinnatakse ettevõtete puhul nii nende tulevikukasumi potentsiaali kui ka potentsiaalseid investorile tehtavaid väljamakseid. Ettevõtete hetkeolukorda, mis on stardipositsioon tulevikku, on kõige parem hinnata nende majandustulemuste järgi. Börsil noteeritud ettevõtted teavitavad investoreid tulemustest vähemalt neli korda aastas – pärast iga kvartali lõppu. Sõltuvalt ettevõtte sektorist ja tegevusvaldkonnast võidakse informatsiooni ettevõtte tulemuste kohta avalikustada vabatahtlikult ka sagedamini. Reeglina teavitatakse aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid sündmustest, mis võivad ettevõtet suuremal või vähemal määral ühes või teises suunas mõjutada. Lisaks ettevõttepõhisele infole hinnatakse majanduskeskkonna ja sektori trende, regulatiivset keskkonda, konkurentsiolu­korda, oluliste sisendhindade muutust, erinevaid riske ja palju muud. Kõiki neid sisendeid võtavad analüütikud analüüside ja soovituste koostamisel arvesse.

Selleks, et ettevõttele anda "osta", "hoia" või "müü" soovitus, tuleb välja selgitada ettevõtte õiglane väärtus. Kui õiglane väärtus erineb oluliselt turuväärtusest, tuleb hinnata erinevuse põhjuseid ning kaaluda asjaolusid, mis võiksid viia turu­hinna lähemale ettevõtte hinnatud õiglasele väärtusele. Õiglase väärtuse välja selgitamiseks kasutavad analüüsimajad vastavalt ettevõttele, finantsnäitajatele ja tulevikuprognoosidele erinevaid hindamismudeleid ja meetodeid.

Hindamismeetodid jagunevad üldistatult kahte põhikategooriasse:

• absoluutsed hindamismudelid ja
• kaudsed hindamismudelid.

Esimesel juhul hinnatakse vaid ettevõtte fundamentaalseid näitajaid, keskendudes eelkõige dividendidele, rahavoole ja kasvupotentsiaalile. Hindamismudelid, mis kuuluvad siia kategooriasse, on näiteks diskonteeritud dividendi ja rahavoo mudel ning jääkkasumi mudel.

Kaudse hindamismudeli puhul võrreldakse omavahel hinnatavat ettevõtet ja sama sektori analoogseid ettevõtteid. Selle meetodi puhul arvutatakse erinevaid suhtarve, nagu P/E, P/B, EV/EBITDA jne. Mõlemal lähenemisel on omad tugevused ja puudused ning seetõttu kasutatakse sageli mõlemaid korraga.

Kuidas analüüsimajade infot investeerimisel arvestada?

Sellist tüüpi analüüsid on üldiselt abst­raktse loomuga ja neis ei arvestata iga investori individuaalset riskitaluvust. Seega ei tohiks analüüsi või investeerimissoovitust võtta aktsiapositsiooni omandamise protsessis ainukese faktorina ning soovituslik on hankida informatsiooni ka muudest allikatest. Samuti tuleb arvestada, et analüüs ja soovitus on antud konkreetsel ajahetkel. See tähendab, et aja möödudes võib ilmneda uusi asjaolusid ning vaadeldava ettevõtte turuhind võib tuntavalt muutuda, mistõttu ei pruugi analüüsis antud soovitus olla tuleviku ajahetkel enam kohane.

Finantsinstitutsioonide lõikes võivad "osta", "hoia" või "müü" soovituste struktuurid mõnevõrra erineda. Näitena võib siinkohal tuua LHV, kes annab soovituse osta, kui eeldatav aktsiahinna kasv on 12– 18 kuu jooksul rohkem kui 10%. "Hoia" soovitus antakse juhul, kui oodatav aktsiahinna muutus on 12–18 kuu jooksul –5% kuni +10%. Soovitus müüa antakse aga, kui eeldatav aktsiahinna muutus 12– 18 kuu jooksul on vähem kui –10%.

---

Mõisted

P/E abil saab hinnata aktsiat, võrreldes aktsia hinda ettevõtte tulususega. Tulususe all peetakse silmas puhaskasumit. Aktsia hinna tõus või langus on seotud ettevõtte jooksva kasumiga ja potentsiaaliga toota tulevikus kasumit. Suhtarve jälgides tuleks arvesse võtta, et aktsia hind ja kasumi­number kajastaksid sama ajaperioodi.

P/B suhtarvu jälgitakse selleks, et leida aktsiaid alla raamatupidamisliku väärtuse või ettevõtteid, mille P/B on alla turu või sektori keskmist. P/B suhtarv leitakse jooksva aktsiahinna jagamisel raamatupidamisliku väärtusega aktsia kohta.

EBITDA on kulumieelne ärikasum ehk ärikasum + kulum. EV/EBITDA võimaldab paremini hinnata eel­kõige ettevõtte äritegevust, sest erinevalt puhaskasumist ei mõjuta EBITDAt erinevused ettevõtete kapitalistruktuuris, maksudes ja põhivara kulumi arvestuses.