Jaanuaris laekus riigieelarvesse tulusid 615,9 miljonit eurot ehk 8,2 protsenti aastaks plaanitust ning kulusid tehti 561,1 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti kavandatust. Võrreldes aastatagusega on tulusid 6,3 protsenti rohkem ning kulusid 0,9 protsenti vähem.
2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,5 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,8 miljardit eurot.
Tulusid laekus eelarvesse jaanuari lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 615,9 miljonit eurot. Maksutulusid laekus 585,2 miljonit eurot ja mittemaksulisi tulusid 52 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 9,7 protsenti ning mittemaksulised tulud 3,6 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on jaanuaris laekunud sotsiaalmaksu 182,4 miljonit eurot ehk 8,8 protsenti planeeritust, käibemaksu 155,2 miljonit eurot ehk 10 protsenti kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulu eelarvesse 36,3 miljonit eurot ehk 6,3 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes laekus maksutulu 55,6 miljonit eurot rohkem, sealhulgas käibemaksu 14,3 miljonit eurot, sotsiaalmaksu 10,4 miljonit eurot enam ja alkoholiaktsiisi 8,9 miljonit eurot enam.
Kulusid tehti aasta esimesel kuul 561,1 miljoni euro eest ehk 7,2 protsenti plaanitust. Eelmise aasta jaanuaris oli võrreldavate kulude maht 566,4 miljoni eurot. Suurimate kuludena maksti jaanuaris peamisteks sotsiaaltoetusteks 233,3 miljonit eurot, mida on 7 protsenti rohkem kui eelnenud aastal samas kuus. Sotsiaaltoetuste kasvu põhjusteks on eelkõige pensionikulude ja paremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenevate ravikindlustuskulude tõus.
Investeeringuteks kasutati jaanuaris 18,6 miljonit eurot ehk 2,8 protsenti aastaks plaanitust ja 45 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal kuul. Madal täitmine on ootuspärane, kuna aasta alguses toimub peamiselt riigihangete ettevalmistamine ning suuremad investeeringud tehakse suuresti aasta teisel poole, näiteks teede ehitus ja hooldus. Kogu aasta prognoositav investeeringute üldmaht on väiksemate saastekvoodi müügitulude arvelt tehtavate investeeringute tõttu 922 miljonit eurot ehk 11 protsenti 2012. aastast väiksem.
Riigi tegevuskuludeks maksti aasta esimese kuuga välja 83,4 miljonit eurot ehk 7,1 protsenti aastasest eelarvest. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 48,4 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 35 miljonit eurot.
Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuaris 4,4 protsenti plaanitust ehk 42,2 miljonit eurot. Seda on 21,4 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Vähenemine tuleb eelkõige struktuuritoetuste tagasihoidlikumast kasutamisest. Struktuuritoetuste arvelt maksti välja 23 miljonit eurot ehk 14,6 miljonit eurot vähem kui 2012. aasta jaanuaris.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas 2013. aasta jaanuari lõpus 1,5 miljardi euro väärtuses. Jaanuariga suurenes likviidsete varade maht 48,2 miljonit eurot ehk 3,3 protsenti.
