Eesti majanduse kohta ilmuvad numbrid on pikka aega olnud nukrad. Varasemale tasemele jääb tublisti alla nii sisemajanduse kogutoodang, tööstustoodang, eksport, jaemüük kui pea kõik teised majandusindikaatorid. Kasvu näitab ehk vaid töötus. Sellegipoolest leiab optimist viimast majandusstatistikat uurides ka killukese positiivsemaid noote. Nimelt tundub nii mõnegi näitaja alusel, et Eesti majanduse varbad on viimaks põhja puutumas.
Kas tööstuse langus on peatunud?
Kõige pingsamalt on pööret paremuse suunas oodanud ilmselt Eesti suurim majandussektor töötlev tööstus. Tööstuse toodang on kahanenud juba 2022. aasta kevadest saadik ja järjepideva languse tulemusena on jõutud viie aasta taguste tootmismahtude juurde. Ka eelmise aasta lõpus, detsembris, oli töötleva tööstuse toodang sellele eelneva aasta sama kuu omast 7% väiksem. Oluliselt positiivsem pilt avaneb aga siis, kui tööpäevade arvu erinevust ja sesoonseid tegureid arvesse võttes hakata kõrvutama numbreid kuises võrdluses. Sellises vaates avaneb pilt, et tööstuse langus sügisel peatus. Novembris suurenes tööstustoodang oktoobriga võrreldes 3%, detsembris novembriga võrreldes juba 5%. Põhjapanevate järelduste tegemiseks on kaks kuud mõistagi liialt lühike periood, ent pärast pea kaks aastat väldanud järjepidevat langust on muutus väga oodatud. Rõõmustav on kindlasti see, et teiste seas suutsid kaks järjestikust kuud tootmismahtu suurendada puidutööstus ja metallitööstus. Tegemist on Eesti mastaabis väga oluliste tööandjatega, kelle käekäigust sõltub see, kui ulatuslikuks töötuse kasv muutub. Detsembris suutsid tootmismahtu kasvatada aga ka mitu teist suurt tootmisharu nagu toidutööstus, elektroonika ja elektriseadmete tootmine kui isegi mööblitööstus.
Lisaks reaalsetele tootmismahtudele on pisikest paranemist märgata ka ettevõtjate turusentimendis. Kuigi muutused on tõesti tillukesed, siis tööstusettevõtete kindlustunne nii detsembris kui jaanuaris pisut paranes ja varasemast grammi võrra vähem negatiivsed ollakse ka uute tellimuste mahu hindamisel. Suures plaanis on nõudluspilt muidugi endiselt kole, ent tööturu väljavaadet silmas pidades on hea seegi, kui ettevõtjate arvates olukord enam hullemaks ei lähe.
Kaubanduspartnerite nõudluse taastumine on aeglane
Tööstuse, kuid tegelikult kogu Eesti majanduse, tulevikku silmas pidades on tähtsaim küsimus see, millal taastub nõudlus meie peamiste kaubanduspartnerite juures. Pole ju olud majanduses olnud kehvad ainult Eestis, vaid meie regioonis tervikuna. Alustades Soomest, siis kuigi 2023. aasta IV kvartali SKP numbrid pole seal veel kokku arvutatud, siis suure tõenäosusega oli sealne majandus aasta lõpus languses. Kahanenud on nii jaemüük kui tööstustoodang ning erinevalt Eestist ei ole muutust paremuse suunas vähemalt seni veel toimunud. Kui “päris” majandusnäitajad veel midagi head ei luba, siis optimist võib lohutust leida sellest, et kindlustundeindikaatorid on kõigis sektorites peale ehituse nina ülespoole keeranud. SEB prognoosin Soomele selleks aastaks 0,2% majanduslangust, ent pärast nigelat algust, peaks majandusolud aasta teises pooles paranema.
Suhteliselt sarnane on pilt ka Eesti tähtsuselt teise kaubanduspartneri juures Rootsis. “Positiivse” sõnumina teatas sealne statistikaamet hiljuti, et riigi SKP eelmise aasta lõpus enam vähemalt ei kahanenud, jäädes aastases võrdluses samale tasemele ja suurenedes 2023. aasta III kvartaliga võrreldes 0,1%. Tööstustoodang ja jaemüük olid aasta lõpus küll languses, ent nii mõnedki kindlustundeindikaatorid nagu jaemüük ja tarbijakindlus on pisut paranenud. Rootsi majanduse maht ei kasva prognoosi kohaselt eriti ka 2024. aastal, ent sarnaselt Soomele peaks aasta teine pool tulema varasemast parem.
Põhjamaade ehitusturu kosumine võtab aega
Kõige enam ootavad siinsed tööstusettevõtted Põhjamaade ehitusturgu taastumist. Kahjuks on selles vallas positiivseid uudiseid pakkuda raske. Elamuehituse alal alustati Soomes eelmise aasta lõpus uusi ehitusprojekte 30% vähem kui 2022. aastal, ehituslubasid oli aga välja antud 2022. tasemest poole vähem. Ülimadalaks on jäänud ka sealse kinnisvaraturu aktiivsus. Elukondlikuks kasutuseks mõeldud majade ja korteritega tehti eelmise aasta viimases kvartalis seal pisut üle 10 000 tehingu, samas kui aastatel 2020-2022 oli tavapäraseks tasemeks ligi 20 000 tehingut. Madal tehinguaktiivsus on langetanud ka kinnisvarahindasid, mis on 2022. aasta suvise tipuga võrreldes nüüd pea 10% madalamad.
Samad trendid on veelgi selgemalt avaldunud Rootsi kinnisvaraturul, kus nii alustatud elamuehitusprojektide kui uute ehituslubade arv on kukkunud aastaga umbes 60%. 2021. aasta tipuga võrreldes on toonastest mahtudes alles jäänud aga vähem kui kolmandik. Kui eelmise aasta suvel oli märke kinnisvarahindade senise languse peatumisest ja isegi väikesest hinnatõusust, siis viimastel kuudel on see trend taas pöördunud ja võrreldes 2022. aasta kevadel saavutatud tipuga on elukondliku kinnisvara hinnad langenud umbes 15%. Samas on elanike ootused kinnisvarahindade edasisele tulevikule muutunud, viidates sellele, et järgnevatel kuudel võiksid need taas aeglaselt kasvama hakata.
Majanduse tuleviku määrab raha hind
Meie kaubanduspartnerite praeguse madalseisu peamine põhjus on keskpankade piirav rahapoliitika. Inflatsiooni ohjamiseks ette võetud kiired intressitõusud on muutnud olemasolevate laenude tagasi maksmise kulukamaks ja pärsivad uute laenude võtmist. Rootsi ja Soome on jõukad riigid, kus nii majapidamised kui ettevõtted on siiani olnud vägagi varmad raha laenama, mistõttu on nende võlakoormus suur ja intressitõusude mõju seda valusam. Ent see seos kehtib ka vastupidiselt – kui intressimäärad lõpuks langema hakkavad, annab laenamise odavnemine majandusele rohkem hoogu, kui mõnes madala võlakoormusega riigis. Rootsis ennustatakse keskpanga esimest intressikärbet maisse, ent maha pole maetud võimalust, et see ka juba märtsis aset leiab. Euroopa keskpanga puhul tundub intressikärbe märtsis ebatõenäoline, ent hiljemalt suve hakul hakkab laenamine odavnema ka euroalal. Ehk siis – jalad põhja ja valmistuda äratõukeks.
