Massiivse rahatrükist tuleneva globaalse inflatsiooniohu pärast muretsejatele peaks möödunud nädal olema kergendava maiguga.
Kõigepealt ütles paar nädalat tagasi Euroopa Keskpanga president Mario Draghi Saksamaal televisioonis, et ühes võite kindlad olla – võlakriisi lahenduseks ei kasutata kindlasti mitte inflatsiooni.
Inflatsioonimuret ei ole praegu globaalses mastaabis suuremates riikides kusagil. Tegelikult ollakse väga väikseks vajunud inflatsiooni pärast isegi veidi mures nii USAs kui Euroopas, et mitte deflatsioonilisse spiraali langeda. Sellele vaatamata, et inflatsioonimuret lähiaja perspektiivis veel ei paista, on need riigid, mis on kasutanud massilist nn raha juurde trükkimist, hakanud andma signaale, et rahapoliitika suund on muutumas. Edasine rahapoliitika lõdvendamine tooks kaasa liigseid riske ja tasakaalustamatusi. Eriti silmapaistev risk on väärtpaberite hindade moonutused ning mullid, mida suures mahus valitsuste võlakirjade ostmine kaasa on toonud. Samal ajal kui majandused on jätkuvalt üsna hapras olukorras.
Üsna samaaegselt on rahapoliitika kitsendamise avaldustega esinenud nii USA kui Hiina. Viimane, kommunistlikule riigile kohaselt, asus ka kohe tegutsema. Asi päädis lühiajaliste intresside väga järsu tõusuga, mis ähvardas kaasa tuua krediidi kokkukukkumise. Suurema kahju vältimiseks keskpank siiski sekkus. Sellele vaatamata tahetakse liigset laenurallit ohjata. Aga seda protsessi ohjata on väga raske. Hiina niigi aeglustuvale majanduskasvule tähendab monetaarpoliitika kitsendamine täiendavat pidurdumist.
USA on siiamaani tegutsemisest hoidunud, vaid asunud vaikselt turge ette valmistama ja testima valmisolekut rahatrüki lõpetamiseks. Ka seal hakkab monetaarstimulatsioon saavutama neid piire, mida sellega on võimalik teha majanduse turgutamiseks ilma liigseid tasakaalustamatusi tekitamata. Ning on üsna ilmne oht, et need väärtpaberiturgudel ikkagi on tekkinud. Kas ka USA majandus edasi ilma erakordsete stimulatsioonimeetmeteta jalgadel seisab, tekitab erinevates turuosalistes kahtlusi. Aga just seda USA katsetama hakkab. Igal juhul võib taas olla ees heitlik kindlustunde heitlik kindlustunde periood globaalselt.
Ja kui nüüd koduse maakamara juurde naasta, siis mis meil sellest? Esiteks seda, et globaalsed majandusmootorid on üsna ebakindlad, teiseks, tulenevalt Hiina majanduse olukorrast nafta hind ilmselt alaneb (on seda juba viimasel ajal ka teinud) ning kolmandaks seda, et globaalse inflatsiooniralli pärast muretsemiseks ikkagi väga põhjusi ei paista olevat.
Täpsem info: Ruta Arumäe, Majandusanalüütik, SEB, ruta.arumäe@seb.ee
