Septembris toimusid kaubavahetuses positiivsed muutused. Statistikaameti andmetel kasvasid ekspordi- ja impordimahud võrreldes eelmise kuu ja ka eelmise aastaga märgatavalt. Tänu septembri tulemustele näitas kolmanda kvartali kaubavahetus väikest kasvu. Kaubavahetuse puudujääk oli kolmandas kvartalis kümnendiku võrra väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis ning 9% madalam selle aasta teisest kvartalist. Kaubavahetuse defitsiidi languse taga oli peamiselt puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordi kasv, mis andis kaubagruppides positiivse bilansi rohkem kui 50 miljoni euro ulatuses.
Septembris kasvas võrreldes eelmise aastaga kõige kiiremini – ligi kaks korda – elektriseadmete eksport. Selle kaubagrupi ekspordimahtusid aitas suurendada välisnõudluse tugevnemine Rootsis, Soomes, Venemaal ja Lätis. Teiste oluliste kaupade eksport näitas samuti kasvu. Keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordi kiiret kasvu toetasid orgaanilised kemikaalid. Metallide ja metalltoodete kasvu panustas raua- ja terastoodete väljavedu. Tugeva langusega oli valmistoidukaupade ja jookide väljavedu. Märgatavalt kahanes teravilja väljavedu Saudi Araabiasse, Taani ja Suurbritanniasse, põhjuseks viljamüügi hooajalisus. Üsna oluliselt vähenes liha eksport, eriti värske sealiha müük Lätti, samuti piima ja piimatoodete eksport Venemaale, Soome ja Leetu – mõlema kaubagrupi eksport langes ligi 23%.
Impordi kasvu taga olid samuti elektriseadmed ja keemiatööstuse tooraine ning tooted. Mineraalsete toodete impordikasvu toetas naftaõlide ja elektrienergia sissevedu Soomest. Tugevas languses oli transpordivahendite ja mehaaniliste masinate import. Raudtee- ja trammivagunite sisseveos oli eelmise aasta tase väga kõrge (uute rongide soetamine Poolast), mistõttu langes oluliselt ka selle kaubagrupi import. Mehaanilistest seadmetest olid tugevas languses mehaanilised kopad, ekskavaatorid ja kopplaadurid.
Maailmas oodatakse majanduse stabiliseerumist. Nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis on majandususaldusindeks aeglaselt kasvanud. Eesti peamiste ekspordimaade majandususaldus on märgatavalt paranenud ning see võib positiivselt mõjutada peamiste eksporditurgude nõudluse kasvu. Samal ajal on ettevõtete prognoosid tagasihoidlikud. Eesti Konjunktuuriinstituudi oktoobris küsitletud tööstusettevõtetest ligi 60% ootas eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele, veidi vähem kui 9% prognoosib tellimuste arvu tõusu. Kõige positiivsemad ootused on kummi- ja plasttoodete tootjatel ning kõige negatiivsemad kemikaalide ja keemiatoodete ettevõtetel.
