Kaheksas märts on rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel algab Eesti naise tasustatud tööpäev hommikuti umbes kell pool üheksa. Tööleminek võtab aega tavaliselt kahekümne minuti ringis. Naine kasutab võrreldes mehega liikumiseks vähem autot ning eelistab rohkem ühistransporti, jala või jalgrattaga liikumist. Naine annab sellega igapäevaselt oma panuse energiasäästlikkuse tõusule ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisele, mis muuseas on üks strateegia "Euroopa 2020“ eesmärkidest. Naine töötab intensiivselt kogu ennelõuna. Natuke pärast kella 12 läheb lõunale ja naaseb hiljemalt pool kaks pärastlõunal. Töölt lahkub veidi pärast nelja. Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle.

Kodustes töödes on naisel kahtlemata kandev osa ja mitte ainult Eestis vaid paljudes Euroopa riikides. Naistel kulub võrreldes meestega ligi kaks korda rohkem aega kodustele töödele. Kui paljudes Euroopa riikides peavad naised ka koduseid töid tehes lõunapausi, siis Eesti, Soome, aga ka Suurbritannia naistele on iseloomulik, et kodused tööd jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu päevasele ajale. Eesti naiste koduste tegemiste tippaeg on just hommikul pärast ärkamist ja õhtul töölt tulles. Kõige rohkem aega kodustest töödest – ligi tund ja 20 minutit – kulutab naine söögitegemisele (ligi pool tundi enam kui Soome, Rootsi ja Norra naised). Sellele järgnevad majapidamise korrashoid ja lastehoidmine. Ajavahemikus kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul tegeleb koduste töödega stabiilselt 30% naisi.

Perega koosolemisele kulub naisel päevas ligi kolm tundi. Pool tundi päevas pühendab naine lastele ja peaaegu veerand tundi mõne teise leibkonna aitamisele. Lisaks sellele kulub naisel päevas poolteist tundi teistega (st mitte pereliikmetega) suhtlemisele.

Poodlemisele ja erinevatele teenustele kulub naisel päevas 26 minutit, mis on kõigest viis minutit kauem kui mehel. Naiste poodlemise aeg on viimase kümnendi jooksul veidi kahanenud, meestel seevastu paar minutit pikenenud. Naiste poodlemise ja teenuste tarbimise aja kokkuhoiu taga on suurte kaubanduskeskuste areng viimasel kümnendil, kuna paljud kauplused ja teenused on tihti koondunud ühte kohta.

Vaba aega on naisel päevas viis tundi ja 16 minutit. Viimase kümnendi jooksul on naise vaba aeg üle poole tunni pikenenud. Vabast ajast võtab märkimisväärse osa (üle kahe tunni) telerivaatamine. Lisaks sellele veedavad naised 37 minutit suheldes, 30 minutit lugedes, 25 minutit arvuti taga oma asju ajades ja teist niipalju füüsilisi harjutusi tehes. Naiste vaba aja sisse mahuvad veel meelelahutus ja kultuur, muusika kuulamine, hobidega tegelemine, vaba ajaga seotud liikumine ning muu mängimine ja puhkamine.

Naise ööpäevast kaks kolmandikku möödub kodus. Söömisele ja joomisele kulub naisel päevas tund ja 20 minutit. Muudeks isiklikeks tegevusteks umbes tund. Söömisele ja joomisele kulutab naine võrreldes sajandivahetusega umbes seitse minutit enam, isiklikeks tegevusteks neli minutit enam. Keskmine Eesti naine magab ööpäevas kaheksa tundi ja 52 minutit. Ta ärkab enne kella seitset hommikul ja läheb magama reeglina pärast kümmet õhtul.

Kõige sobivam aeg naisele lillede kinkimiseks on hommikul (koos voodisse serveeritud hommikukohviga) või õhtul pärast kella seitset kui päeva kiiremad tegemised on ühele poole saanud. Tööl on naiskolleegide austamiseks kõige sobivam aeg kell kaks, kui naised on lõunalt tagasi jõudnud.

Artiklis on kasutatud Statistikaameti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmeid. Ajakasutuse detailsem ülevaade statistika andmebaasis.