Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi pensionidesse. See on probleem, millega on vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei väheneks.

Kuna küsimusi on pensionireformi kohta tulnud palju, panime koos sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialisti Liidia Soontakiga kokku korduvad küsimused ja vastused.

Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja töötama?

Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekud selle muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel korral.

Keda pensionisüsteemi muudatusettepanekute väljatöötamisel kaasati?

Pensionisüsteemi uuendamisel  ja eesmärkide püstitamisel tegid koostööd erinevad institutsioonid, näiteks Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, sotsiaalkindlustusamet, riigikantselei, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Naisliit, rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium.

Miks on pensionisüsteemi vaja muuta?

Pensionide jaotus muutub võrreldes praegusega oluliselt ebavõrdsemaks, kuna palga ja tööstaaži erinevus kandub üle pensionidesse. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste eluiga järjest pikeneb ja seetõttu pikeneb pensioniiga tõstmata ka pensioniloleku aeg. Selline areng tooks kaasa pensionide vähenemise: muudatusi tegemata langeb keskmine vanaduspensioni summa tulevikus alla 300 euro. See on probleem, millega tuleb tegeleda juba täna.

Miks on pensionivalemit vaja muuta?

Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi tuleviku pensionidesse. Need samad inimesed hakkaksid praeguse süsteemi jätkudes saama väga väikest pensioni. Sellepärast on oluline kiiremas korras süsteemi muuta.

Postimees on rahandusministeeriumi põhjal teinud hea ülevaate, millised on pensionide erinevused praegu ja tulevikus.

Mida täpselt on plaanis muuta? 

• Muuta alates 2021. aastast pension paindlikumaks: inimesed saaksid valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

• Siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

• Muuta alates 2020. aastast riikliku vanaduspensioni valemit: aastatel 2020-2036 koguksid inimesed pensioniosakut, millest pool on kindlustusosak ja pool staažiosa ning alates 2037.aastast vaid staažiosa. See tähendab, et pensioni suurus hakkaks edaspidi sõltuma suures osas töötatud ajast. Seos palga suurusega säiliks II samba kaudu.

• Siduda alates 2023. aastast riikliku pensioni indekseerimine 100% sotsiaalmaksu ja pensionäride arvu muutusega.

• Avada aastatel 1970-1982 sündinutele II sambaga liitumise võimalus.

Keda pensionivalemi muudatused puudutavad?

Pensionivalemi muudatused mõjutavad inimesi, kes töötavad pärast muudatuste jõustumist.

See tähendab, et aastatel 2020-2036 töötavaid inimesi mõjutab üleminekuosaku kogumine ning 2037. aastal ja hiljem töötavaid inimesi staažiosa kogumine. Varem kogutud pensioniosakud jäävad inimestel kõik alles.

Enim puudutab pensionivalemi muutus neid, kes alles hakkavad järgmise 20 aasta jooksul ja hiljem tööturule sisenema.

Pensionivalemi muudatused ei puuduta praegusi pensionäre ega neid inimesi, kes lähima paari aasta jooksul pensionile lähevad. Ka neid, kes lähevad pensionile 10 aasta pärast, puudutab valemi muudatus väga vähe.

Mul on 2017.a alguse seisuga 10 aastat pensionini jäänud ja saan keskmisest kõrgemat palka. Kuidas see kõrgem palk minu pensionis hakkab kajastuma?

Tagasiulatuvalt midagi ei muudeta ja kõik juba kogutud pensioniosakud säilivad. Samuti on pensionivalemi üheks osaks jätkuvalt baasosa, mis on kõikidele pensionäridele võrdne Teie palk hakkab kajastuma pensionis järgmiselt: alates 1999. aastast kuni 2019. aastani arvestatakse igale maksumaksjale igal aastal sotsiaalmaksust sõltuv kindlustusosak. Aastatel 2020–2036 kogutakse plaanide järgi nö üleminekuosakut, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staažiosakust. Kui töötate ka 2037. aastal ja hiljem, siis kogutakse juurde staažiosakuid. Kui te olete liitunud teise pensionisambaga siis kajastub teie kõrgem palk ka seal.

Miks on vaja muuta pensioniindeksit?

Riiklik pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele ja sotsiaalsele kestlikkusele. Seda on vaja teha, kuna pensioniindeks peab olema pensionisüsteemi tulude ja kulude tasakaalustaja. Praegu sõltub indeks 80% sotsiaalmaksu laekumise muutusest ja 20% tarbijahinnaindeksi muutusest. Indeks peaks võtma arvesse nii tulude kui kulude poolt ja sõltuma 100% sotsiaalmaksu laekumise muutusest ning pensionäride arvu muutusest.

Kas muudatused kehtivad ka tagasiulatuvalt?

Ei, muudatused ei kehti tagasiulatuvalt ja puudutavad ainult pensioniosakute kogumist tulevikus: aastatel 2020-2036 kogutakse nö üleminekuosakut ja alates 2037. a töötatud aastaid. Kõik varem kogutud pensioniosad jäävad inimesele alles.

Uue süsteemiga võib ise valida, millal pensionile minna. Kui suur on minimaalne tööstaaž ja mis vanuses võib inimene pensionile jääda?

Paindlik pensioniiga tähendab seda, et on seatud standardne pensioniiga, kuid inimene võib ka näiteks kolm aastat varem või ka hiljem pensionile minna.

Varem pensionile minnes tuleb teie pension jagada pikema perioodi peale ehk igakuine summa tuleb mõnevõrra väiksem. Hiljem pensionile minnes on igakuine pensionisumma suurem.

Millal uus seadus kehtima hakkab?

Eelnõu on plaanis esitada valitsusele 2018.a I kvartalis. Üleminekuperiood on kavandatud aastatele 2020-2036  ning alates 2037. aastast kogutakse juurde ainult staažiosakuid.

Kas nüüd ei kao motivatsioon ausalt makse maksta, kui I samba pension sõltub staažist?

Riiklik vanaduspension koosneb kahest sambast. Kui esimene hakkab 2037. aastal tööturule sisenenud inimestel sõltuma töötatud aastatest, siis teine sammas ehk kogumispension sõltub täielikult inimese sissetulekutelt makstud sotsiaalmaksust.

Kuidas mõjutab pensioni õppimine? Kas ei teki ohtu, et õpingud jäetakse pooleli, et pigem koguda pensionistaaži?

Õppimine kutseõppeasutuste,ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppes või nendega võrdsustatud õppevormides kuni 31.12.1998 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Alates 1999. aastast pole õpingute aega pensioni arvutamisel arvestatud.

Õpingud mõjutavad pensioni enamasti siiski positiivselt, sest nende käigus omandatakse tööks vajalikud oskused ja teadmised. Seega on õpingud investeering töö leidmisse ja tulevikus suurema palga teenimisse. Suurem palk sissetulek kajastub pensionis eelkõige läbi praegustele noortele kohustusliku kogumispensioni ning vabatahtliku kolmanda samba.

Mis saab nendest, kes on õppinud ja töötanud välismaal?

Üldine põhimõte on see, et õppimist välismaal arvesse ei võeta. Sotsiaalkindlustusamet selgitab välja täpsemad asjaolud pensioni määramise käigus. Õpingud on investeering töö leidmisse ja tulevikus suurema palga teenimisse. Suurem palk sissetulek kajastub pensionis eelkõige läbi praegustele noortele kohustusliku kogumispensioni (II sammas) ning vabatahtliku kolmanda samba.

Kui olete töötanud erinevates riikides, saate pensionile jäädes igalt riigilt pensioni vastavalt seal töötatud ajale. Teie pensioniõiguslik kogustaaž saadakse eri riikides töötatud aja liitmisel.

Kui soovite asuda elama mõnda teise Euroopa Liidu riiki, siis makstakse teile Eestis teenitud pensioni (vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetuspension) ilma vähendamata, muutmata või peatamata, ükskõik millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis te elate.

Kuidas mõjutab pensionit laste kasvatamine? Kas see annab pensionilisa?

Esimeses sambas:
Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:

• Ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 31.12.1980-31.12.2012 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kahe aastahinde suuruses; (kui ta ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaži). Infoks, topelt ei saa!

• Ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga (ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses), iga lapse kohta, kes on sündinud 01.01.2013 või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kolme aastahinde suuruses.

• Alates 1. jaanuarist 2018 arvutatakse ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 01.01.2013 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa ühe aastahinde suuruses.

Teises sambas:
1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on ühel vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni II pensionisambasse. Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

II pensionisamba sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet inimesele, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni kolmeaastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.

Alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii?

Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust.

Et inimesel oleks õigus saada vanaduspensioni, peab ta olema vanaduspensioni eas ja tal peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Selleks, et saada ühte aastat pensionistaaži, peab inimese eest olema makstud terve aasta jooksul sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammääralt. Seega, kui inimene on töötanud terve aasta vähemalt töötasu alammäära eest, saab ta ka ühe aasta pensionistaaži.

Erinevused pensioni suuruses tulenevad aga sellest, kui palju on inimene pensionisüsteemi panustanud. Selleks arvutatakse alates 1999. aastast igale maksumaksjale igal aastal kindlustusosak. Kindlustusosaku leidmiseks võrreldakse inimese konkreetse aasta sotsiaalmaksu panust keskmist palka saanud inimese omaga samal aastal. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on kindlustusosak 1,0. Keskmisest palgast vähem teenivad inimesed on seega nõrgemas seisus, kuna praegune palkade ebavõrdsus kandub edaspidi üle ka pensionidesse. Kui praegu on kõrgeimate ja madalaimate pensionide erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus käriseks vahe neljakordseks. Umbes kolmveerand Eesti tööealistest inimestest teenis 2016.a andmetel alla keskmise palga, mis tähendab, et tulevikus oleks Eestis väga palju väga väikese pensioniga inimesi.

Pensionireformi muudatusettepanekutega nähakse aastatel 2020 – 2036 ette nö üleminekuosak, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staažiosakust. Alates 2037. aastast kogutakse juurde üksnes staažiosakut ehk töötatud aega. Selleks ajaks kogutud pensioniosakud säilivad samuti.