Kolmapäeval, 13. jaanuaril avaldatud ekspordistatistika oli taaskord negatiivne. Eelmise aasta novembris kahanes Eesti kaupade väljavedu 4%. Ka 2015. aasta 11 kuu kokkuvõttes on eksport 4% võrra vähenenud. Et kaks Eesti jaoks olulist välisturgu – Soome ja Venemaa – võitlevad veel mõnda aega raskustega, otsivad ettevõtted aktiivselt paremat nõudlust mujalt.
Millised on 2016. aastal riigid, kus võiks kiirema majanduskasvu tõttu oodata toodetele paremat turgu?
Euroopas leidub kiirelt kasvavaid turge
Hoolimata kuulumisest Euroopa ühtsesse majandusruumi, kasvavad riikide majandused 2016. aastal prognoositavalt küllaltki erineva tempoga. Kui näiteks Iirimaale ja Rumeeniale prognoositakse üle 4% küündivat SKP kasvu, siis Soome majanduskasv piirdub tänaste teadmiste põhjal vaid 0,7%ga. Et Soome on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks peamine sihtturg, seab Soome stagnatsioon piirangud ka meie kasvuvõimekusele. Kuid kuhu tasuks pilgud siis suunata?
Eesti lähiregioonis on 2016. aastal selgelt kõige atraktiivsem sihtturg Rootsi. SEB hinnangul küündib Rootsi majanduskasv sellel aastal 3,6%ni, seejuures peaks sisetarbimine riigi impordinõudlust suurendama pea 7% võrra. 2015. aastal suutis Eesti veidi vähendada Rootsi-suunalise ekspordi sõltuvust telekommunikatsiooniseadmete väljaveost ja suurendada teiste kaubagruppide mahte. Olulistest tooterühmadest kasvas Eesti ühe tugevama ekspordiartikli, kokkupandavate ehitiste, väljavedu lausa 125%, kiirelt on kasvanud ka mööblieksport. Võttes arvesse geograafilist lähedust, kultuurilisi sidemeid ja turu suurust, saaks kaubavahetus olla senisest suurem. Ilma peamiselt ühe tootjaga seotud elektroonikakaupadeta, moodustab eksport Rootsi koguekspordist vaid 9%. Sellise arvestuse kohaselt oleks Rootsi Eesti jaoks alles tähtsuselt kolmas kaubanduspartner, jäädes alla Lätile, kus elanike arv on Rootsist pea 5 korda väiksem ja SKP inimese kohta pea 4 korda madalam. Arvestades kiirelt kasvavat elanikkonda ja kinnisvara¬turgu, peaks Rootsis olema võimalik turgu leida nii Eesti ehitusmaterjalide tootjatel, kuid miks mitte erinevate ehitusteenuste pakkujatel. Arvestades Rootsi elanike merelembust, võiks paremaid müüginumbreid näidata ka Eesti arenev väikelaevatööstus. 2015. aastal moodustas jahtide, kanuude ja teiste väikelaevade eksport Rootsi vaid 0,4% kogu Rootsi-suunalisest ekspordist.
Skandinaavia suunal võiks Eesti eksportööridele võimalusi pakkuda ka Taani. SEB hinnangul küündib Taani majanduskasv sellel aastal 2,2% ja impordikasv 4,2%ni. Taani osa Eesti koguekspordis on tänaseni olnud suhteliselt tagasihoidlik, kõikudes viimastel aastatel 2,5% kandis. Lisaks arenguruumile ekspordimahu suurendamisel, saab selgelt parandada ka eksporditava kaubasortimendi väärtust. Nimelt meenub Taani-suunalist eksporti kaubagruppide lõikes vaadates ajalooõpikus kirjeldatud kuldne Pätsi-ajastu, kui Eesti kogus jõukust või ja nuumsigade ekspordiga. Pea neljandiku Taani suunduvast ekspordist moodustab küttepuude, saepuru jms müük, lisaks kuulub tähtsamate kaupade hulka veel lambavillane lõng. Iseasi, kas selline ekspordisortiment ka ühte kaasaegset majandust peaks iseloomustama.
Lähematest suurtest turgudest on Eestis väga vähe tähelepanu pälvinud Poola. Hoolimata tohutust tarbijate hulgast ja suhtelisest geograafilisest lähedusest, moodustab eksport sinna kõigest 2% Eesti koguekspordist. Tõenäoliselt on Poolat siiani võetud pigem konkurendina ja nähtud atraktiivsema sihtriigina kõrval asuvat Saksamaad. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ühe Euroopa suurima turuga, mille elanike rikkus on pidevalt suurenenud ja ületab täna lõunanaabrite lätlaste jõukust. Paremad sissetulekud kasvatavad lähiajal märkimisväärselt Poola sisenõudlust, mille najal peaks SKP 2016. aastal kasvama 3,6%.
Kuigi sageli armastatakse rääkida eksporditurgude avardamisel kaugetest paikadest Aasias, siis reaalses elus on Eestil potentsiaal tõenäoliselt suurim siiski meie lähiümbruses. Kuigi Eesti palkmajad on turgu leidnud ka Jaapanis, muudavad kõrged transpordikulud müügi lähiregioonis majanduslikult mõistlikumaks ja lihtsam on ka asjaajamine. Täna leidub Eesti naabruses mitmeid riike, kus ettevõtted pole oma potentsiaali suutnud veel realiseerida.
Ekspordi langus novembris jätkus
Oodatult jätkus Eesti kaubaekspordi langus ka novembrikuus, aastavõrdluses kahanes eksport 4%. Sarnaselt eelmistele kuudele põhjustas seda mineraalsete kütuste ja õlide ning elektriseadmete väljaveo vähenemine. Tegemist oli viienda järjestikkuse kuuga, kui Eesti eksport kahaneb. Mõlema haru puhul ei ole tegu ootamatu kursimuutusega, vaid pigem eelmise aasta kõrge võrdlusbaasiga. Kütuseeksporti on mõjutanud langevad toorainehinnad, mis puudutab valusalt Eesti põlevkivitööstust. Teisalt on languses ka mahud, mis kahjustavad eelkõige transpordisektori ettevõtteid. Küll tuleb meeles pidada, et kodumaise põlevkivitööstuse kõrval moodustab suure osa mineraalsete toodete ekspordist naftasaaduste transiit, mille kahanemine mõjutab Eesti majandust vähem kui mõne töötleva tööstuse tegevusala langus. Ka elektroonikatoodete puhul ei ole hoolimata suurest osakaalust koguekspordis mõju majandusele liialt ulatuslik. Kui elektroonikatööstuse müügitulu moodustas eelmisel aastal 16% töötleva tööstuse kogukäibest, siis vaid 6% loodud lisandväärtusest. Võrdluseks olid vastavad suhtarvud näiteks metalltoodete tootmise puhul 9% ja 12% ning puidutööstuses 15% ja 16%. Kuigi mõnel lähikuul võib kõrge võrdlusbaas ekspordinumbreid veel kõigutada, siis ilma ootamatusteta, peaks ekspordistatistika hakkama uuel aastal paranema.
