Rahandusministeeriumi andmetel laekus esimese kvartali jooksul riigieelarvesse tulusid 20,1 miljardit krooni ehk 23,8 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti kvartaliga 20,9 miljardit krooni, mis on 22,9 protsenti aastaks planeeritust.
I kvartalis on säästlik majandamine jätkunud ning riigi personalikulud vähenenud. Samal ajal on investeeringute tase ja välistoetuste kasutamine märgatavalt kasvanud. Kärbetele vaatamata pole riigipoolsed toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori institutsioonidele vähenenud.
2010. aasta riigieelarves on planeeritud tulusid 84,5 miljardit krooni. Kulusid on käesoleval aastal planeeritud 89,7 miljardi krooni ulatuses, koos eelnevast aastast ülekantud vahenditega 91,4 miljardit krooni.
Riigieelarve tulusid laekus eelarvesse märtsi lõpuks 20,1 miljardit krooni, millest 14,8 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 5,4 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Maksutulusid on laekunud 23,9 protsenti ning mittemaksulisi tulusid 23,6 protsenti planeeritust. Suurimate tululiikidena on kolme kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 6,6 miljardit ning käibemaksu 4,6 miljardit krooni.
Märtsis laekus riigieelarvesse 4,9 miljardit krooni ehk 5,8 protsenti aastaks planeeritust. Märtsikuu tulunumbrid on suuresti mõjutatud tulumaksutagastustest ning väiksematest ettemaksetest Euroopa Komisjonilt.
Riigieelarve kulusid tehti kolme kuuga kokku 20,9 miljardi krooni ulatuses ehk 22,9 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kvartali jooksul kokku 9,2 miljardit krooni peamisteks sotsiaaltoetuseks. Märtsikuus tehti väljamakseid 7,3 miljardi krooni ulatuses, mis on 8 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.
Riigi kuludest suunati investeeringuteks kolme kuu jooksul 1,4 miljardit krooni, mis on 17,1 protsenti kogu aastaks planeeritud vahenditest. Sellest märtsis maksti välja 678,4 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid üle 20 protsenti suuremad kui eelneval kahel aastal.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga 3,5 miljardit krooni ehk 22,9 protsenti aastaks planeeritust. Märtsis kasutati sellest 1,4 miljardit krooni ehk 8,8 protsenti aastasest mahust. Käesoleva aasta I kvartali tegevuskulud on sarnasel tasemel 2009. aasta mahuga, kuigi külma talve tõttu on tehtud mitmeid erakorralisi kulusid ning kaitseväe erivarustuste soetused on olnud aasta alguses tavapärasest suuremad.
Personalikuludeks on kolme kuuga väljamakseid tehtud 2 miljardit krooni (ca 8 protsenti vähem kui eelneval aastal) ja majandamiskuludeks 1,5 miljardit krooni.
Välisvahendeid on koos ettemaksetega kolme kuu jooksul välja makstud 2,4 miljardit krooni, mis on ca 500 miljonit krooni ehk 40 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodi jooksul. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 1,2 miljardit krooni ehk 350 miljoni krooni rohkem möödunud aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 15,5 miljardit krooni. I kvartaliga vähenes riigi likviidsete finantsvarade kogumaht 3,4 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning võrreldes tuludega kulude suurema mahu finantseerimine.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli 2010. aasta kahe kuu järel rahandusministeeriumi hinnangul ca 2,1 miljardit krooni (0,98 protsenti prognoositavast SKPst). Aasta alguse eelarvepositsiooni mõjutas muuhulgas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine eelmise aasta lõpus. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes (2010. aasta valitsussektori eelarvedefitsiit 2,5 protsenti) on kahe kuu järgne defitsiit ootuspärane.
Tutvu ka:
