Eesti Panga president Madis Müller ütles neljapäeval Riigikogus peetud kõnes, et Eesti majandusel on viiruskriisis läinud kardetust paremini ja majanduses on juba taastumas kriisieelne kasvurada. Mülleri sõnul on majanduse toetamine kriisi ajal igati põhjendatud, kuid kriisist väljudes ei tasu viivitada riigirahanduse tagasipööramisega jätkusuutlikule rajale, sest riigi tulud ja kulud on ka ettevaates paigast ära.

“Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab,” ütles Müller. “Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia,” jätkas ta. “See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigirahanduses muid valikuid raamistav eesmärk.”

Müller osutas, et suur vahe riigi tulude ja kulude vahel püsib riigieelarve strateegia kohaselt veel ka pärast kriisi ning tasakaalu pole eesmärgiks seatud isegi veel 2025. aastaks. See ei ole jätkusuutlik. “Pikalt üle jõu elada paraku ei saa,” hoiatas Eesti Panga president. Seda enam, et tänane kriis ei jää viimaseks. “Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid.”

Võimaliku ohukohana Eesti majanduses tõi Müller välja elavnenud kinnisvaraturu. Keskpanga ülesanne on valvata, et turul toimuv ei tooks kaasa inimeste võlakoorma liiga kiiret kasvu. Sellega seoses tuleks üle vaadata ka aktiivset kasutamist leidnud riiklikud toetused kodu soetamiseks, et need aitaksid inimesi, kes päriselt abi vajavad. “Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel, samuti võivad vajada käendusi maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud,” ütles Müller. “Küsimus on eelkõige käenduste kriteeriumide ajakohastamises.”

Finantssektori riskidest rääkides osutas Müller praegu veel korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetele nagu virtuaalvääringutega tegelevad teenusepakkujad ja hoiu-laenuühistud. Ta avaldas lootust, et mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud jõuavad peagi Riigikogu töölauale.

Eesti majanduse väljavaadete kohta ütles Müller, et esimese kvartali andmed näitavad majandusolukorra jõudsat paranemist. Mahult on majandus juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja samuti kriisi eel prognoositud taseme. Märtsis prognoosis keskpank Eesti majandusele tänavu 2,7% suurust majanduskasvu. “Eesti Panga uue prognoosi avaldame veel sel kuul ja see tuleb senisest optimistlikum,” ütles Müller. Hinnatõus tuleb Eestis tänavu suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist.

Madis Mülleri kõne teksti vaata SIIT.