Möödunud nädalal andsid tooni negatiivsed majandusuudised. Esialgne hinnang neljanda kvartali SKP-le näitas, et eelmisel aastal aeglustus majanduskasv tugevalt. Värske ekspordi- ja turismistatistika kohaselt vähenesid nii kaubavahetus kui välisturistide külastused. Müügitulude langus ja tööjõukulude kiire tõus on sundinud ettevõtteid üle vaatama oma äriplaane, mida ilmestavad töötuse marginaalne kasv eelmise aasta lõpus ja esimesed suurkoondamised.
Eesti majanduskasv jäi ootustele märkimisväärselt alla
Kui 2015. aasta alguses ennustasid analüütikud Eestile 2-2,5% vahele jäävat majanduskasvu, siis tegelikkus osutus oodatust halvemaks. Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas SKP 2015. aasta IV kvartalis vaid 0,7%, mis aastakasvuks annaks 1,2%. Et numbrile konteksti anda – samas suurusjärgus kasvas eelmisel aastal Prantsusmaa majandus – riik, mille ettevõtluskeskkond on kaugel ideaalsest ja mis vaevleb tõsiste probleemide käes. Põhjuseid, miks Eesti majanduskasv aeglustus, leiab küllaga, ent ei saa välistada, et hiljem SKP kasvunumbrit tõstetakse. Mäletatavasti korrigeeriti eelmisel sügisel 2014. aasta kasv 2,1%-lt 2,9%-ni, sarnaseid näiteid võib tuua mitmeid.
Kaks peamist põhjust, miks SKP kasv pidurdus on nigel eksport ja märkimisväärselt vähenenud kapitalikulud ehk investeeringud. Kui uute elamispindade soetamine on kasvanud, siis ettevõtete ja riigi investeeringud on jäänud nõrgaks. Kuigi laenuintressid on ajalooliselt soodsal tasemel, ei tekita tänane väliskeskkond ettevõtjates just üleliigset kindlust, et suuri projekte ette võtta. Ettevõtete müügitulu vähenes teadaolevalt terve 2015. aasta vältel, tööjõukulud aga kerkisid töötajate poolt domineeritud tööturul kiires tempos. Lisades sellele deflatsioonilise keskkonna, kus ettevõtjate võimalused hinda tõsta on piiratud, siis on ettevaatus investeeringute tegemisel ootuspärane. Varasematel aastatel on taset aidanud hoida suured projektid energia- ja keemiatööstuses. Et tänaseks on tööd teostatud, siis on miinusmärgiga aastavõrdluses ka üldnumber. Investeeringute tegemisel on tagasihoidlik olnud ka riik. Suur osa riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt tehtud kapitalikuludest rahastatakse EL struktuurifondidest pärit rahastuse abil. Ühelt programmiperioodilt üleminek teisele on viibinud, mistõttu on investeeringute tegemine kängunud. Hetkel tundub küll, et 2016. aastal saadakse masinavärk uuesti käima ja uued koolid, sillad ja vallamajad hakkavad taas kerkima. Sektoritest on seisak investeeringutes mõjutanud negatiivselt ehitusettevõtteid. Venemaa majanduskriis on halvendanud transiidisektori näitajaid ja pannud raskesse seisu Eesti põllumajandustootjad. Töötlevas tööstuses vähenes märkimisväärselt ka elektroonikaseadmete toodang ja odava nafta tõttu sattus raskustesse keemiatööstus.
Kaupade eksport kahanes kolmandat aastat järjest
Teisipäeval avaldas Statistikaamet andmed detsembri väliskaubanduse kohta, millest selgus, et ka eelmise aasta viimasel kuul oli Eesti ekspordikasv aastavõrdluses miinusmärgiga, seekord küll vaid -0,1%. Aasta kokkuvõttes vähenes eksport 2014. aastaga võrreldes aga 4%. Tegemist on kolmanda aastaga järjest kui kaupade väljavedu väheneb – viimati kasvas eksport 2013. aastal.
Miks on Eesti eksport viimastel aastatel kiratsenud?
Mida aasta edasi, seda klišeelikumana see sõnapaar kõlab, kuid nigela ekspordi peasüüdlane on nõrk välisnõudlus. Riigi ekspordi peamised sihtriigid määrab suuresti ära geograafiline asukoht ja kahe meie olulise kaubanduspartneri, Venemaa ja Soome, majandusolukord on olnud viimastel aastatel tõepoolest raske. Kui 2014. aastal viis ekspordikasvu miinusesse põhjanaabrite ebapiisav nõudlus, siis 2015. aastal oli põhjuseks Venemaa sügav majanduslangus. Eesti kaupade eksport Venemaale kahanes eelmisel aastal koguni 35%. Rõhutada tuleb, et otseste sanktsioonide roll ekspordi languses oli pigem vähene. Ka 2013. aastal moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad Venemaale minevast ekspordist vaid 17%, seejuures moodustas märkimisväärse osa sellest re-eksport ehk kaubad, mida Eesti ettevõtted vaid vahendavad. Tervikuna on re-ekspordi osakaalu hinnatud kolme neljandiku ligi kogu Venemaa suunalises kaupade väljaveos. Head meelt võib tunda selle üle, et kuigi Soome koguimport kahanes ka 2015. aastal, õnnestus Eestil ootamatult eksporti sinna isegi 0,6% võrra suurendada.
Nigela nõudluse süüks ei saa panna Eesti ekspordi nullkasvu Rootsi suunal. 2015. aastal kasvas Rootsi SKP hinnanguliselt 3,6%, seejuures kaupade import 4,4% võrra. Rootsi puhul mõjutab Eesti ekspordinäitajaid ühe suure tooterühma väga suur osatähtsus koguekspordis. 2015. aastal oli telekommunikatsioonielektroonika osa Eesti Rootsi-suunalises ekspordis 43% ja selle väljavedu vähenes aastavõrdluses 10%. Jättes tooterühma arvestusest välja, oleks Eesti kaupade müük Rootsi kasvanud 10% – suurepärane tulemus. Varasemalt on elektroonika eksport kasvanud teistest kaupadest kiiremini ja suurem hajutatus on Eesti jaoks kindlasti hea. Tugeva panuse andis muude tööstustoodete eksport 44% kasv. Sellesse kaubagruppi kuuluvad peamiselt mööbel ja kokkupandavad ehitised, mille tootmisel jääb suur osa loodud lisandväärtusest Eestisse. Rootsi majandusele prognoositakse soodsaid tuuli ka edasiseks, mistõttu on täna parim hetk muidu uute tulijate suhtes konservatiivsele turule sisenemiseks.
Kaubavahetus ei ole kunagi ühepoolne, sest kõike tarvilikku ei ole võimalik või mõistlik ühes riigis toota. Eriti peab see paika Eesti-sarnaste väikeriikide puhul. 2015. aastal ületas kaupade import eksporti 1,4 mld euro võrra. Merkantilistliku majanduspoliitika pooldajad võivad siiski rõõmustada, sest viimati oli kaubavahetuse puudujääk nii väike 2011. aastal kui töötus ületas 12%. Rahvamajanduse arvepidamises, mis võtab arvesse ka teenuste eksporti, on Eesti plussis pea igal aastal.
