Statistikaameti kiirhinnangu järgi aeglustus Eesti SKP kasv selle aasta teises kvartalis aastases võrdluses 0,6 protsendini (esimeses kvartalis kasvas majandus 1,7%). Majanduskasvu aeglustumine oli ootuspärane.
Kui möödunud kvartalil toetas majanduskasvu alkoholi- ja kütuseaktsiisimäära tõusu tõttu järsult suurenenud aktsiiside (kuuluvad netotootemaksude koosseisu) laekumine koos hulgi- ja jaekaubandusega ning enamike teiste tegevusalade panus oli üsna nõrk või negatiivne, siis teises kvartalis olid netotootemaksud esialgse hinnangu järgi isegi languses ning nende panus majanduskasvu negatiivne.
Kuigi kaupade ekspordimahu kasv on tublisti kiirenenud ning ulatus teises kvartalis 5 protsendini, oli see kasv kitsapõhjaline ning tuli valdavalt elektroonikatoodetest. Elektroonikatööstuses on aga lisandväärtuse osakaal toodangus väga madal – üks madalamaid Eesti majanduses – ning seetõttu ei toetanud ekspordikasv veel piisavalt Eesti majanduskasvu. Majanduskasvu pidurdas ka kaupade impordi kiirem kasv (6%) võrreldes ekspordiga (import on majandusele kulu ehk raha liigub Eestist välja). Tööstusettevõtete ootused ekspordikäibe paranemiseks lähikuudel on küll paranenud, kuid nende hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on halvenenud.
Tugev tarbimine toetas jätkuvalt nii eratarbimise kui ka hulgi- ja jaekaubanduses loodud lisandväärtuse kiiret kasvu. Esialgsete arvestuste järgi kasvas pärast neli kvartalit kestnud langust ka töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus. Seevastu transpordisektori lisandväärtus vähenes juba teist aastat järjest.
Tõenäoliselt jäid investeeringud teises kvartalis jätkuvalt langusesse (või oli kasv väga nõrk). Ettevõtete laenujääk on sel aastal kiiresti kasvanud. Kuigi suurema osa uute laenudega finantseeritakse äripindade soetamist, on kasvanud ka laenud põhivarainvesteeringuteks. Kapitalikaupade sisseveo ja ettevõtete laenuaktsiivsuse kasvu tõttu ootame lähiajal ettevõtete investeeringute languse taandumist. Elanike eluhoonete soetamisega seotud tehingute kasv on tugevasti aeglustunud ning seega on pidurdanud nende investeeringuid. Kuna EL uue eelarveraamistiku järgi suuremas mahus finantseerimine võtab veel aega, samas kui eelmise eelarvega finantseeritud projektid peaksid lõppenud olema, jääb valitsussektori investeeringute kasv sel aastal nõrgemaks kui möödunud aastal.
Brexiti ootus pole veel euroalal tervikuna majandusaktiivsust halvendanud. Juulis euroala ostujuhtude indeks isegi paranes, samuti on juurdeloodud rohkem töökohti ning tööhõive on kasvanud. Kuigi Euroopas tervikuna majanduse kindlustunne Ühendkuningriigi mõjul halvenes, jätkas euroalal majanduse kindlustunne neljandat kuud kasvu. Eestis on majanduse kindlustunne paranenud juba viiendat kuud järjest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on kindlustunne tugevam enamikes sektorites.
Meie hinnangul peaks selle aasta teisel poolel majanduskasv veidi paranema. Seda toetab jätkuvalt tugev tarbimine, investeeringute languse taandumine ja ekspordikasv. Samas, me korrigeerime aprillis avaldatud selle aasta majanduskasvu prognoosi (2%) veidi allapoole peamiselt oodatust tugevama impordi ja nõrgemate investeeringute tõttu.
