Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul tuleks kiirlaenude turul esmajoones reguleerida kõrvalnõudeid, et vältida olukorda, kus inimestel laenud üle pea kasvavad.
Soomes piiratakse näiteks alates 80. aastatest kõrvalnõuete suurust ja nende piiramine oleks kõige efektiivsem meetod probleemi lahendamiseks, ütles MKM-i siseturuosakonna juhataja Tea Danilov rahandus-, õigus-, majandus- ja sotsiaalkomisjoni ühisel avalikul istungil.
Samuti võiks Danilovi sõnul kaaluda finantsinspektsiooni järelevalve kehtestamist, krediidikulukuse määra piiramist, nagu Soomes ja Lätis, samuti võiks laenuandmist ajaliselt piirata ainult tööajale või piirata reklaami.
MKM-i andmetel tegutseb turul üle 100 ettevõte ja poole turumahust annavad kuus ettevõtet. Laenu jääk on kasvanud keskmiselt 30 protsenti aastas, ulatudes koos Bigbanki jäägiga 2012. aastal üle 175 miljoni euro.
Kasumlikkus võib ulatuda antud ettevõtete puhul üle 30 protsendi intressituludest, ütles Danilov. Näiteks Bigbanki tütarfirma Kaupmehe Järelmaks sai mullu 1,2 miljonit intressitulu ja sellest pool miljonit ehk 36 protsenti kasumit.
Erinevad hinnangud laenuvõtjate arvule küünivad üle 100 000 isiku ning seda hinnangut kinnitab ka turumahu ja keskmise laenusumma põhjal tehtud arvutus. Pankade hinnangud, mis on tehtud klientide kontoajalugude põhjal, ilmselt alahindavad laenuvõtjate arvu, sest osa laene väljastatakse sularahas.
Eestis on 1. oktoobri seisuga 34 047 isikut, kellel on kiirlaenude või tarbijakrediidile spetsialiseerunud ettevõtete poolt välja antud laenude alusel tekkinud maksehäired, kuid Danilovi sõnul võib neid inimesi olla isegi rohkem.
Eluasemelaenude võlgnikud olid 2010-2011 kuum teema, aga need on nüüd vähenenud ja kiirlaen on trahvide järel kõige suurem maksehäirete tekitaja ning probleemsete kiirlaenuvõtjate arv kasvab, sõnas Danilov.
