Peaminister Andrus Ansipi sõnul laekusid möödunud aasta riigieelarve tulud täis 103,3 protsendiga.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles 16. veebruaril valitsuse pressikonverentsil 2011. aasta riigieelarve täitmist kommenteerides ajakirjanikele, et majandus arenes loodetust kiiremini ja vastavalt on ka eelarvelaekumised olnud paremad.
"Selle ülejäägi asemel, ma meenutan, me prognoosisime puudujääki," lausus ta.
"Ülejäägi allikad tulude poolelt on ka süsinikdioksiidi kvoodi müük, väga oluline, aga mitte ainult," märkis Ligi.
Rahandusministri sõnul tehti kulusid mullu 99,5 protsenti kavandatust.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2011. aastal riigieelarvesse tulusid 5,89 miljardit eurot ja kulusid tehti 6,16 miljardit eurot
Mullu eelarvesse laekunud tuludest 4,34 miljardit eurot olid maksutulud ja 1,53 miljardit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustasid 102,2 protsenti ja mittemaksulised tulud 105,2 protsenti möödunud aastaks kavandatust.
Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu (EL) eelarvest, aga ka Norra ja Šveitsi programmidest ning tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist. Suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 1,8 miljardit ja käibemaksu 1,34 miljardit eurot.
Tulude ülelaekumise peamisteks põhjusteks olid ministeeriumi teatel sotsiaalmaksu ja käibemaksu hea laekumine oodatust paremate majandusarengute tõttu ja prognoositust oluliselt suuremad tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist. Võrreldes 2010. aastaga laekus eelmisel aastal tulusid 279,4 miljonit eurot ehk viis protsenti rohkem ning eelarvelisi vahendeid kasutati 562,1 miljonit eurot ehk 10 protsenti rohkem.
Detsembris lisandus eelarvesse tulusid kokku 533,8 miljonit eurot ehk 9,4 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 386,8 ja mittemaksulisi tulusid 147 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude detsembri laekumist mõjutasid viimaste kuudega võrreldes suuremad välistoetused ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasumieraldise laekumine.
Eelmise aastaga tehtud kuludest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,48 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga on kulud kasvanud 10 protsenti. Selle põhjusteks olid peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, kohustusliku kogumispensionifondi maksete osalisest taastamisest tingitud kanded kogumispensionifondi ja välisvahendite parem kasutamine, märkis ministeerium.
Aasta viimasel kuul olid väljamaksed tavapäraselt suuremad kui eelnevatel kuudel, mida mõjutas enim aasta jooksul tellitud tööde ja teenuste eest tasumine ning otsetoetuste maksmine põllumeestele. Detsembris tehti väljamakseid 721,9 miljoni euro ulatuses, mis on 11,6 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.
Investeeringuteks suunati aastaga 952,3 miljonit eurot. Sellest 131,9 miljonit eurot maksti välja detsembris.
2010. aastaga võrreldes on kasv pisut üle 300 miljoni euro, mis on peamiselt tingitud kvoodimüügi tulude edasikandmisest keskkonnaministeeriumi poolt. Detsembris moodustasid peaaegu kolmandiku investeeringutest tee-ehitusprojektid. Suuremaid investeeringuid tehti ka veemajandusprojektidesse.
Riigi tegevuskulud olid 2011. aastal 1,04 miljardit eurot. Kulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 4,3 protsenti, mis oli eelkõige tingitud riigikogu koosseisu vahetumisest ning suurenenud kulutustest kaitseotstarbelisele erivarustusele.
Detsembris tehti väljamakseid 135,7 miljoni euro ulatuses, mis on 13,5 protsenti aastaks plaanitud kuludest.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 2011. aastal välja 80,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 782,6 miljonit eurot. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetused olid sellest 521,4 miljonit eurot, mis on 70,6 protsenti planeeritust.
Eestile aastateks 2007–2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud 41,9 protsenti ehk ligi 1,43 miljardit eurot, samas on projekte heaks kiidetud 86,2 protsendi ulatuses. Põllumajandustoetusteks seitsmeks aastaks eraldatud 808 miljonist on makstud välja 45,9 protsenti ja projekte on heaks kiidetud 65,6 protsendi ulatuses.
EL liikmesriikide võrdluses on Eesti rahandusministeeriumi teatel 13. jaanuari seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt kuuendal kohal.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas mullu detsembri lõpu seisuga 937,9 miljonit eurot, mis on 65,6 miljonit eurot vähem kui 2010. aasta lõpus.
