Riigikohus tegi 15. mail otsuse kohtuasjas 3-3-1-78-12, milles lahendas vaidlust planeeringu üle, mille elluviimiseks oli vajalik rajada juurdepääsutee läbi naaberkinnistu.
Nafta 6a Hooneühistu esitas 2001. aastal taotluse detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada krundil olevale garaažile kahekorruseline pealeehitus ja õuealale 8-korruseline juurdeehitus (korterid, bürood, parkla). Kinnistule oli kaks ligipääsu – üks läbi naaberkrundi (Nafta 6) eratee ning teine Nafta 6 ja Nafta 12 kruntide vahelt (mis aga oli pööretega ning kitsas). Tallinna Linnavolikogu jättis 2010. a detsembris planeeringu kehtestamata, kuna leidis, et juurdepääsu rajamine läbi naaberkrundi ei ole võimalik – naaberkrundi omanikud ei olnud nõus nende kinnistule teeservituudi seadmisega. Teine juurdepääs ei ole planeeritud kasutajate arvu arvestades aga piisav. Samuti leidis Tallinna linn, et planeeringus oli planeeritud liiga vähe haljastust ning liiga palju parkimiskohti, lahendus ei sobinud miljööväärtusliku ala hoonestuspõhimõtetega ega vastanud avalikule huvile – kinnistuomanik aga planeeringulahenduse muutmisega nõus ei olnud. Ka Harju maavanem oli jätnud planeeringu kahel korral heaks kiitmata.
Kohtud nõustusid linnavolikogu kaalutlustega planeeringu kehtestamata jätmiseks, ent asjas tekkis vaidlus küsimuses, kas linnavolikogu sai tugineda kaalutlusele, et naaberkinnistu omanikud ei olnud juurdepääsutee rajamisega nõus. Riigikohus leidis selles küsimuses, et naaberkinnistu omanike nõusolek juurdepääsutee rajamiseks ei ole planeeringu kehtestamiseks vajalik, kuna kohus võib servituudi seada ka sõltumata naabrite nõusolekust.
Planeeringu kehtestamata jätmine oli Riigikohtu hinnangul sellegipoolest õiguspärane, kuna sõltumata naaberkinnistu omanike nõusolekust juurdepääsutee rajamiseks või selle puudumisest pidi linnavolikogu planeeringu kehtestamisel nende huve kaaluma, võrreldes Nafta 6a kinnistuomaniku huviga. Uus planeering suurendaks olemasoleva olukorraga võrreldes oluliselt tee kasutajate hulka, kusjuures kavandatud parkimiskohtade arvu arvestades soovitakse ilmselt hakata parkimisteenust osutama. Riigikohtu arvates eelistataks detailplaneeringuga ebaproportsionaalselt Nafta 6a omaniku ärilist kasu linnaehituslikule keskkonnale ja vähendataks naaberkruntide väärtust. Seega kaalus linnavolikogu õigesti Nafta 6a ja naaberkinnistu omanike huve ning jättis planeeringu õigustatult kehtestamata.
Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-3-1-78-12