Tänavu oktoobri lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 4,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänu tõhusale maksude kogumisele. Euroopa Liidu ja teiste toetuste laekumine seevastu jäi 28,9 protsendiga eelmisele aastale alla. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,2 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga riigile tulusid 6,63 miljardit eurot ehk 300,0 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuludeks suunati 6,66 miljardit eurot ehk 450,1 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Kümne kuuga kogutud maksutulud moodustavad ligikaudu 90 protsenti perioodi jooksul laekunud riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus 5,96 miljardit eurot, mis on 471,5 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,99 miljardit eurot, käibemaksu 1,56 miljardit eurot ning aktsiise 725,0 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (156,1 miljonit eurot ehk 11,1 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (135,9 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 997,5 miljonit eurot, mida on 47,6 miljonit eurot ehk 5,0 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid laekus septembri lõpuks 672,5 miljonit eurot, mis on 171,4 miljonit eurot ehk 20,3 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Peamiseks vähenemise põhjuseks on Euroopa Liidu ja muud toetused, mis on aastaga vähenenud 28,9 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 132,1 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 137,7 miljonit eurot.
Kuludeks suunati 6,66 miljardit eurot ehk 7,2 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 450,1 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 222,4 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 3,20 miljardi, muid tegevuskulusid 2,12 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 1,10 miljardi euro ulatuses.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 80,1 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 574,1 miljonit eurot, aastane kasv oli 5,2 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 528,3 miljonit eurot ehk 10,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 344,3 miljonit eurot, mis on 13,5 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 231,8 miljonit eurot, mis on 17,0 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 112,6 miljoni euro ulatuses, mis on 87,2 miljonit eurot ehk 43,7 protsenti vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 360,6 miljonit eurot ehk 35,8 protsenti plaanitust, mis on 78,1 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta kümne kuuga peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvel summas 36,3 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 718 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 53,7 miljoni euro ulatuses, sealhulgas maaelu arengukava meetmete raames 33,4 miljonit eurot.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 1,45 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,07 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373,7 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta oktoobri lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 98,8 miljoni euro võrra ehk 6,4 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,7 miljonit eurot, ulatudes 14,3 miljoni euroni.
Septembri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,05 protsenti SKPst ehk 10 miljonit eurot, kuid sealhulgas keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 102,7 miljoni euroga. Haigekassa eelarve puudujääk ulatus 19,9 miljoni euroni. Töötukassa eelarve ülejääk oli septembri lõpul 38,9 miljonit eurot. Sealjuures on töötukassa eelarve olnud ülejäägis aasta algusest saati ning ülejääk on kasvanud igal kuul. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis. Septembri lõpul ulatus kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk 93,7 miljoni euroni.
