Riik investeeris tänavu viie kuuga 62 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Suur osa investeeringute mahust on tänavu kavandatud maanteedele, transpordivahenditele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse.
Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks viie kuuga 3,52 miljardit eurot ehk 171,4 miljonit eurot (5,1%) rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi viie kuu tulud olid 3,5 miljardit eurot ehk 215 miljonit eurot (6,5%) suuremad kui aasta varem.
Investeeringuteks suunati viie kuuga 126 miljonit eurot, sh investeerisid riigiasutused ise 103,6 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 22,4 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas 62% võrreldes eelmise aasta maikuu lõpu mahuga. Investeeringute eelarvest on kasutatud 31,1%. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 332,7 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud.
Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Kõik teised kululiigid seevastu nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud kasvasid võrreldes eelmise aastaga.
Antud toetused kasvasid kokku 1,4 protsenti ehk 23,9 miljonit eurot. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 13,7 miljoni euro (8,6%) võrra ja põhivara soetuseks 21,2 miljoni euro (32,5%) võrra. Samuti on vähenenud riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 22,6 protsenti ehk 9,2 miljonit eurot. Samal ajal suurenesid pensionikindlustuse kulud 4,1% ehk 27,9 miljoni euro võrra. Kasvust lõviosa, ehk 27,5 miljonit eurot läks vanaduspensionidele. Lisaks kasvasid peretoetused 6,8% ehk 11,3 miljoni euro võrra, millest 9,4 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus 1 miljoni euro võrra. Alates juulist on oodata toetuste mahu järsku kasvu, mil sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kolme- ja enamalapselistele peredele lasterikka pere toetust lisaks olemasolevatele peretoetustele.
Tööjõu- ja majandamiskulude viie kuu maht oli möödunud aasta kuludest 27,8 miljoni euro (5,3%) võrra suurem. Tööjõukulud kasvasid 2,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses.
Majandamiskulude mahu kasv 8,7 protsendi võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele 6,4 miljoni euro (12,1%) võrra ja kinnistutele 6,7 miljoni euro (15,9%) võrra. Samuti on võrreldes eelmise aasta viie kuuga kasvanud riigiasutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3,3 miljonit eurot (26,7%).
Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 129,5 miljoni euro eest. Aasta esimeses pooles on kõige suuremas mahus tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.
Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas mai lõpu seisuga 1,14 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 709,0 miljonit ning stabiliseerimisreservis 413,1 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta mai lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 148,4 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 4,9 miljonit eurot, ulatudes 22,2 miljoni euroni.
2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Viie kuuga on tulude eelarvest täidetud 28,8% ja kulude eelarvest 28,3%.
Möödunud aastast toodi avansiliselt vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid.
Täpsemad andmed on avaldatud tabelis rahandusministeeriumi koduleheküljel SIIN. (xlsx)
Alates 2017. aastast on riigieelarve koostatud tekkepõhise metoodika alusel, samas kõikidel eelnevatel aastatel oli riigieelarve kassapõhine. Eelnevast tulenevalt on 2016. aasta võrdlusandmeteks võetud tekkepõhised mahud saldoandmike infosüsteemist, mis erinevad eelmisel aastal avalikustatud kassapõhistest mahtudest. 2017. aasta eelarve koostamisel võeti arvesse kahe metoodika vahelisi erinevusi ja kõik teadaolevad kohandused kajastuvad vastuvõetud riigieelarves.
Tekkepõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest makstakse või tulu laekub. Kassapõhises eelarvestamise metoodikas kajastatakse kõik kulud selles perioodis, kus tehingu eest makstakse.
