Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused tänavu kahe esimese kuuga riigieelarvega kavandatud kuludeks ja investeeringuteks 1,49 miljardit eurot ehk 14 protsenti planeeritud aasta kuludest. Tulusid on riik esimese kahe kuuga saanud 1,38 miljardit eurot ehk 13,4 protsenti planeeritud aasta tuludest. Riigieelarve kulud ja tulud vastavad ootustele.
Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,62 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 719,2 miljonit ehk 7,3 protsenti suurem.
2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. 2018. aasta välisvahendite kogumahust moodustavad ligi 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid. Seetõttu mõjutavad need kõige rohkem eelarve kasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 1,16 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 726 miljonit, omandireformi reservifondis 26,6 miljonit ning stabiliseerimisreservis 411,8 miljonit eurot. 2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 8,9 miljoni euro võrra (0,8 protsenti). Sealhulgas suurenes likviidsusreserv 7,8 miljonit eurot (0,7 protsenti), omandireformi reservifond suurenes 1,5 miljonit eurot (6,1 protsenti) ja stabiliseerimisreserv vähenes 0,4 miljonit eurot (0,04 protsenti).
