Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigile kaheksa kuuga tulusid 5,72 miljardit eurot, mis oli 417,2 miljonit eurot ehk 7,9 protsenti enam kui eelmise aasta augusti lõpuks.
Riigi tulud kasvasid nii parema maksutulude kogumise kui ka Euroopa Liidu toetuste laekumise tõttu. 2016. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus kaheksa kuuga maksudena 4,99 miljardit eurot, mis on 6,7 protsenti ehk 314,9 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus kaheksa kuuga 2,61 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 6,3 protsenti rohkem. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,71 miljardit eurot (aastane kasv 6,5 protsenti), käibemaksu 1,28 miljardit eurot (aastane kasv 3,3 protsenti) ning aktsiise 637,9 miljonit eurot (aastane kasv 11 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 842,7 miljonit eurot, mida on 6,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 728 miljonit eurot, mis on 102,3 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 109,6 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 86,7 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid augusti lõpus 465,9 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 456,4 miljonit eurot ning sisemaised toetused 9,5 miljonit eurot. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad struktuurivahendid summas 214,4 miljonit eurot. Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 118 miljonit eurot ja muid põllumajandustoetusi on laekunud 83,7 miljonit eurot.
Kulude summa oli kaheksa kuuga kokku 5,57 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 326,8 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 2,71 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 240,6 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 1,82 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 869,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 2,1 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,5 protsenti, ulatudes 484,6 miljoni euroni (kindlaksmääratud vahenditest 397 miljonit eurot) ja majandamiskulude maht vähenes 2,6 protsenti, moodustades augusti lõpus 411,5 miljonit eurot (kindlaksmääratud vahenditest 321,3 miljonit eurot).
Investeeringuteks suunati 172,7 miljonit eurot ehk 30 protsenti (74 miljonit eurot) vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 143,1 miljonit eurot (44,3 protsenti eelarvest), mida on 14,8 protsenti (9,4 miljonit eurot) vähem kui mullu. Investeeringutoetusi anti kaks kolmandikku vähem kui aasta tagasi ehk 29,7 miljoni euro ulatuses. Investeeringutoetuste maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel ning see on tingitud välisvahendite arvel tehtavatest paigutustest.
Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi pool on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves – 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks. Kaitseministeeriumi eelarves on 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks. Alates aasta algusest on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas investeeritud 72,3 miljoni euro ehk poole investeeringute kogumahu ulatuses. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus aasta teises pooles väljamaksed investeeringuteks kasvavad seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 327 miljonit eurot, millest 206,6 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 111,6 miljonit eurot. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 85,2 miljoni euroni, millest 84,4 miljonit eurot suunati perioodi 2014–2020 maaelu arengukava ja Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste elluviimiseks. Perioodi ettevalmistavad tegevused on lõpusirgel ja liikmesriikide võrdluses on Eesti rakendamise ettevalmistuse algus ja senine elluviimise edenemine olnud hea.
Kogu käimasoleval 2014–2020 finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,32 miljardit eurot ehk 161,8 miljonit eurot (10,9 protsenti) vähem kui eelmise aasta augustis. Likviidsusreservis oli 894,8 miljonit ning stabiliseerimisreservis 406,1 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 173,7 miljoni euro võrra ehk 15,1 protsenti.
Juuli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 109,3 miljonit eurot ehk 0,51 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus 18,8 miljoni euroni ja sotsiaalkindlustusfondidel 8,8 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve seevastu oli 136,9 miljoni euro ulatuses ülejäägis.
Täpsemaid andmeid vaata tabelist.
