Rahandusministeeriumi andmetel laekus tänavu 11 kuuga riigile tulusid 7,76 miljardit eurot. See oli 521,4 miljonit eurot ehk 7,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta novembri lõpuks.
Tänavu aastaks on riigieelarvega planeeritud riigi tulude mahuks koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude mahuks koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.
Maksu- ja tolliamet kogus tänavu üheteistkümne kuuga maksudena 6,89 miljardit eurot, mis on 5,4 protsenti ehk 350,4 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga. Sotsiaalmaksu laekumine kasvas mullusega võrreldes 6,5 protsenti 2,33 miljardile eurole, käibemaksu laekumine kasvas 4,7 protsenti 1,8 miljardile eurole. Aktsiiside laekumine kasvas 10,2 protsenti 881,4 miljonile eurole. Edasiantavaid makse laekus kokku 1,16 miljardit eurot, mida on 6,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal üheteistkümne kuuga.
Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 869,1 miljonit eurot, mis on 171 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Kaupu ja teenuseid müüdi 152 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 121,8 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid 524,5 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 512,9 miljonit eurot ning sisemaised toetused 11,6 miljonit eurot. Tänavu on välisvahendeid laekunud 48,6 protsenti ehk 167,8 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad ELi struktuurivahendid summas 250,1 miljonit eurot, kuna 2014.–2020. aasta programmiperioodi toetusmeetmete raames on rahastusotsused saanud projektide arv nüüdseks oluliselt kasvanud ning nende tulemuste saavutamine hoogustunud. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 119,6 miljonit eurot ja muude põllumajandustoetuste maht 99 miljonit eurot.
Kulusid tehti üheteistkümne kuuga kokku 7,63 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 411,2 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 3,58 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 276,5 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,51 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.
Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati 85,5 protsenti aastaks planeeritust, mis moodustas 1,28 miljardit eurot. Tööjõukulude maht kasvas 3,8 protsenti, ulatudes 666,5 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 3,1 protsenti, moodustades novembri lõpus 617,3 miljonit eurot. Kokku on käesolevaks aastaks tööjõu- ja majandamiskulusid planeeritud 9,9 protsenti rohkem kui eelmisel aastal planeeriti.
Investeeringuteks suunati üheteistkümne kuuga 270,5 miljonit eurot, mis oli 29 protsenti ehk 110,7 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 238,4 miljonit eurot (73,8 protsenti eelarvest), mida on 8,4 protsenti ehk 22 miljonit eurot vähem kui mullu sama ajaga. Investeeringutoetusi anti 73,4 protsenti vähem kui aasta tagasi ehk 32,1 miljoni euro ulatuses. Investeeringute maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel ning see on peamiselt tingitud välisvahendite arvel tehtavatest paigutustest. Eelmisel, 2007.–2013. aasta finantsperioodil suunati välisvahendeid oluliselt suuremas mahus investeeringuteks, nagu infrastruktuuri, maanteedesse, transporti ja kinnisvarasse.
Käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil suunatakse toetusi rohkem teenuste tarbeks, nagu tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ja muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid. Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peamiselt teehoiuks kavandatud vahendid summas 142,8 miljonit eurot. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus kulud aasta esimesel viiel kuul on madalad ning väljamaksed kasvavad aasta teises pooles seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega.
Välistoetusi maksti kulude ja ettemaksetena välja 411,2 miljonit eurot, millest 263,9 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 142,4 miljonit eurot peamiselt ettevõtluse tugevdamiseks ja transpordi arendamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 101,8 miljoni euroni, millest enamik suunati 2014.–2020. perioodi maaelu arengukava ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste tarbeks. Perioodi ettevalmistavad tegevused on lõpusirgel ja tulemuste saavutamist on võimalik hakata seirama rakendamise pikema edenemise järel.
Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,3 miljardit eurot, mida oli 65 miljonit eurot ehk 4,8 protsenti vähem kui eelmise aasta novembris. Likviidsusreservis oli 871 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 406 miljonit eurot.
Oktoobri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 43,2 miljonit eurot ehk 0,21 protsenti SKPst. Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk ulatus 98,1 miljoni euroni. Keskvalitsuse eelarve seevastu oli 51,2 miljoni euro ja sotsiaalkindlustusfondidel 3,7 miljoni euro ulatuses puudujäägis.
