Riigieelarve täitmine nelja kuu järel on prognoositud tasemel

Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 25,7 miljardit krooni ehk 30,4 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti 27,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 30,2 protsenti aastaks planeeritust. Riigieelarve täitmine nelja kuu järel on prognoositud tasemel.

Aasta neljal esimesel kuul on säästlik majandamine jätkunud ning nii riigi tegevuskulud kokku kui ka personalikulud vähenenud. Samal ajal on investeeringute tase ja välistoetuste kasutamine märgatavalt kasvanud. Kärbetele vaatamata pole riigipoolsed toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori institutsioonidele vähenenud.

Riigieelarve tulusid laekus eelarvesse aprilli lõpuks 25,7 miljardit krooni, millest 19,3 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 6,4 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Maksutulusid on laekunud 31,2 protsenti ning mittemaksulisi tulusid 28 protsenti planeeritust. Suurimate tululiikidena on nelja kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 8,7 miljardit ning käibemaksu 6,3 miljardit krooni.

Aprillis laekus riigieelarvesse 5,5 miljardit krooni ehk 6,5 protsenti aastaks planeeritust. Aprillikuu tulunumbrid on suuresti mõjutatud tulumaksutagastustest ning võrreldes varasemate kuudega väiksematest ettemaksetest Euroopa Komisjonilt.

Riigieelarve kulusid tehti nelja kuuga kokku 27,6 miljardi krooni ehk 30,2 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti nelja kuu jooksul kokku 12,3 miljardit krooni peamisteks sotsiaaltoetusteks. Aprillikuus tehti väljamakseid 6,7 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,3 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Riigi kuludest suunati investeeringuteks nelja kuu jooksul 1,8 miljardit krooni, mis on 21,8 protsenti kogu aastaks planeeritud vahenditest. Sellest aprillis maksti välja 375 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid veidi suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati nelja kuuga 4,8 miljardit krooni ehk 31,5 protsenti aastaks planeeritust. Aprillis kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,6 protsenti aastasest mahust. Käesoleva aasta nelja kuu tegevuskulud on üle 200 miljoni krooni võrra väiksemad kui eelneval aastal. Personalikuludeks on nelja kuuga väljamakseid tehtud 2,7 miljardit krooni (ca 9 protsenti vähem kui eelneval aastal) ja majandamiskuludeks 2,1 miljardit krooni.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega käesoleval aastal välja makstud 2,9 miljardit krooni, mis on ca 450 miljonit krooni enam kui möödunud aasta samal ajal. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 1,6 miljardit krooni ehk 398 miljonit krooni rohkem möödunud aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas aprilli lõpu seisuga 13,7 miljardit krooni. Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,1 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul käesoleva aasta I kvartalis ca 3,5 miljardit krooni (1,62 protsenti 2010. aasta prognoositavast SKPst). Aasta alguse eelarvepositsiooni mõjutas muuhulgas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine eelmise aasta lõpus. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga võrreldes on I kvartali järgne defitsiit ootuspärane.