Rahandusministeeriumi teatel laekus 11 kuuga selle aasta riigieelarvesse tulusid 79,6 miljardit krooni ehk 94,2 protsenti planeeritust.
Kulusid tehti 77,7 miljardit krooni ehk 84,9 protsenti kavandatust.
10 kuuga moodustab valitsussektori puudujääk 0,4 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), aasta viimase kahe kuuga on oodata defitsiidi suurenemist ligi 1,3 protsendini SKP-st, märkis ministeerium.
11 kuuga on eelarve täitunud kavandatust paremini ning vastab suvisele majandusprognoosile, mille järgi ületab maksulaekumine kahe miljardi krooniga eelarves planeeritut. Võrreldes eelmise aastaga on novembri lõpuks laekunud 3,8 protsenti rohkem tulusid ning tehtud 0,4 protsenti vähem kulutusi. Jätkuvalt on vähenenud nii riigi tegevuskulud kui ka personalikulud, lisas ministeerium.
Novembri lõpuks eelarvesse laekunud 79,6 miljardist kroonist 57,7 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 21,9 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 93,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 96,3 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on 11 kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 24,3 miljardit ning käibemaksu 17,8 miljardit krooni.
Novembris laekus riigieelarvesse 9,3 miljardit krooni ehk 11 protsenti aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,4 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 3,9 miljardit krooni. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude novembri laekumine oli ootuspärane.
11 kuuga tehtud kuludest summas 77,7 miljardit krooni oli suurim osa sotsiaaltoetustel − kokku 33,9 miljardit krooni. Novembris tehti väljamakseid 7,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 8,3 protsenti aastaks planeeritust. Tavapäraselt tehakse aasta viimasel kuul rohkem väljamakseid kui eelnevatel kuudel, näiteks tasutakse aasta jooksul tellitud mitmete tööde ja teenuste eest ning detsembrisse on plaanitud ka otsetoetuste maksmine põllumeestele.
Investeeringuteks suunati riigi kuludest üheteistkümne kuuga 8,4 miljardit krooni. Sellest maksti novembris välja 1,4 miljardit krooni. Selle aasta esimese 11 kuu investeeringute väljamaksed olid ligi 20 protsenti suuremad kui viimastel aastatel.
Riigi tegevuskuludeks kasutati 11 kuuga 13,5 miljardit krooni ehk 88,1 protsenti aastaks planeeritust. Novembris kasutati sellest 1,3 miljardit krooni ehk 8,6 protsenti aastasest mahust. 11 kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 585 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti novembri lõpuks väljamakseid 7,8 miljardi krooni ulatuses, mis on viis protsenti vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 12,3 protsenti vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti novembri lõpuks väljamakseid 5,7 miljardi krooni ulatuses.
Välistoetusi on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 62,5 protsenti aastaks planeeritust ehk 9,1 miljardit krooni. See on ligi 495 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 6,2 miljardit krooni, mida on 854,7 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 18,1 miljardit krooni. 11 kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 718,7 miljonit krooni. Kui mitte arvestada OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad üheteistkümne kuuga ligi kahe miljardi krooni võrra. Kuuga suurenesid riigi finantsvarad 1,6 miljardi krooni võrra peamiselt tänu sellele, et eelarve tulud ületasid novembris kulusid.
Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul 10 kuuga 792,7 miljonit krooni. Oktoobris oli kogu valitsussektor ülejäägis, ulatudes 0,8 miljardi krooni ehk 0,36 protsendini SKP-st. Tänu kohalikele omavalitsustele ja muudele valitsusasutustele on 10 kuu eelarvepositsioon oodatust parem, kuid aasta kokkuvõttes ulatub ennustatav valitsussektori puudujääk ligikaudu 1,3 protsendini SKP-st.
