Rahandusministeeriumi andmetel laekus kahe kuuga riigieelarvesse tulusid 15,3 miljardit krooni ehk 18 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti 13,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 14,9 protsenti aastaks planeeritust. Aasta kahel esimesel kuul on säästlik majandamine jätkunud ning riigi personalikulud vähenenud. Samal ajal on investeeringute tase ja välistoetuste kasutamine märgatavalt kasvanud. Kärbetele vaatamata pole riigipoolsed toetused kodanikele, erasektorile ning muudele valitsussektori institutsioonidele vähenenud. Välistoetuste eripärasid arvestades oli riigieelarve veebruari lõpus 1,7 miljardi krooniga kassalises ülejäägis.
2010. aasta riigieelarves on planeeritud tulusid 84,5 ning kulusid 89,7 miljardi krooni ulatuses (koos eelnevast aastast ülekantud vahenditega 91,4 miljardit krooni).
Riigieelarve tulusid laekus eelarvesse veebruari lõpuks 15,3 miljardit krooni, millest 10,8 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 4,5 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Maksutulusid on laekunud 17,5 protsenti ning mittemaksulisi tulusid 19,8 protsenti planeeritust. Suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 4,4 miljardit ning käibemaksu 3,2 miljardit krooni. Veebruaris laekus riigieelarvesse 7 miljardit ehk 8,3 protsenti.
Riigieelarve kulusid tehti kahe kuuga kokku 13,6 miljardi krooni ulatuses ehk 14,9 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kokku 6,1 miljardit krooni peamisteks sotsiaaltoetuseks. Veebruarikuus tehti väljamakseid 7,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,9 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.
Riigi poolt investeeringuteks on suunatud kokku 715,3 miljonit krooni, mis on 8,8 protsenti kogu aastaks planeeritud vahenditest, sellest veebruaris maksti välja 386,8 miljonit krooni. Käesoleva aasta esimeste kuude investeeringute väljamaksed olid ca 20 protsenti suuremad kui eelneval kahel aastal.
Riigi tegevuskuludeks kasutati kahe kuuga 2,2 miljardit krooni ehk 14,1 protsenti aastaks planeeritust, sellest veebruaris 1,2 miljardit krooni ehk 7,5 protsenti. Käesoleva aasta kahe kuu tegevuskulud on samal tasemel 2009. aasta mahuga, kuigi külma talve tõttu on tehtud mitmeid erakorralisi kulusid ning kaitseväe erivarustuste soetused on olnud aasta alguses tavapärasest suuremad. Personalikuludeks on kahe kuuga väljamakseid tehtud 1,3 miljardit krooni (ca 10% vähem kui eelneval aastal) ja majandamiskulusid 0,9 miljardit krooni.
Välisvahendeid on koos ettemaksetega käesoleval aastal välja makstud 1,6 miljardit krooni, mis on ca 500 miljonit krooni enam kui möödunud aasta samal ajal. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 673 miljonit krooni ehk 206 miljoni krooni rohkem möödunud aasta samal perioodil.
Veebruaris sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu neljas struktuurivahenditest rahastatav suurprojekt – siseministeeriumile reostustõrjelaeva soetamine. Märtsi alguses kinnitas Euroopa Komisjon Põhja-Eesti Regionaalhaigla rahastamise.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 18 miljardit krooni. Võrreldes jaanuari lõpu seisuga suurenes riigi likviidsete finantsvarade kogumaht 160 miljoni krooni võrra, mis peamiselt tulenes klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust.
Valitsussektori eelarvedefitsiit oli 2010. aasta jaanuaris 761 miljonit krooni (0,36 protsenti SKPst). Jaanuarikuu eelarvepositsiooni mõjutas negatiivselt ühekordse mõjuga aktsiisikaupade varude soetamine. Rahandusministeeriumi viimase valitsussektori defitsiidi prognoosiga (2010 – 2,2 protsenti) võrreldes on jaanuarikuu tulemus ootuspärane.
Lisamaterjalid:
• Maksulaekumistest kokkuvõtte
• Riigieelarve täitmine veebruaris ning majanduse ülevaade
