Riigikogu võttis kolmpäeval, 12. detsembril 2018. a vastu tuleva aasta riigieelarve,mille maht on üle 11 miljardi euro.
2019. aasta riigieelarve seaduse poolt hääletas 52 ja vastu oli 46 saadikut, teatas riigikogu pressiesindaja.
Kolmandal lugemise käigus vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.
Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul peegeldab 2019. aasta eelarve Eesti stabiilset majanduskasvu ning panustab ilma täiendavate maksude ja võlakoormuse suurendamiseta majanduse, heaolu ja kaitsevõime kasvu, edastas rahandusministeerium.
“Eesti riigi rahaasjad on heas korras. Eesti on Euroopa ja kogu maailma rahandlikus kõrgliigas,” ütles Tõniste. “Ka rahvusvahelised reitinguagentuurid tõstavad Eestit esile kui erakordselt tugeva rahandusega riiki. Reitinguagentuur Fitch tõstis hiljuti Eesti riigi reitingut ja rõhutas riigi rahanduse head seisu.”
Samuti hoiab riigieelarve Tõniste sõnul maksurahu. “Me ei tõsta järgmisel aastal makse ega kehtesta uusi makse, mis pidurdaks meie majanduskasvu. Meie riigieelarve on tasakaalus ja valitsussektori võlakoormus väheneb ka järgmisel aastal,” ütles ta.
Riigieelarve tulude maht on 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulude ja investeeringute maht 2019. aastal on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on 7 protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui käesoleval.
2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKP-st ning struktuurses tasakaalus. Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ja kulud ning investeeringud 11,08 miljardit eurot. Eelarve nominaalne ülejääk lubab vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.
Järgmise aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on ligikaudu samal tasemel kui eelmisel kolmel aastal. Sealjuures on Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40 protsenti SKP-st.
Eesti valitsussektori kulud püsivad järgmisel aastal ligikaudu 40 protsendi tasemel SKP-st. Keskvalitsuse osa sellest on ligikaudu 33 protsenti ja ka see ei muutu oluliselt võrreldes eelmiste aastatega.
