Riigikontrolli hinnangul pole riigi äriühingute tegevuse suunamine ega omanikujärelevalve viie aastaga sisuliselt paranenud – riik ei tea sageli, miks ta üht või teist äriühingut peab ja mida nende tegevuselt ootab.

Riigikontrolli auditiaruandest selgub, et äriühingutele pole seatud selgeid eesmärke või ei kontrollita nende täitmist. Pea pooltel auditeeritud äriühingutel puudus nõukogus heaks kiidetud strateegia. 2013. aasta alguse seisuga polnud nõukogu heaks kiidetud strateegiat ka riigi suurimal äriühingul Eesti Energial.

Kui äriühingul ka on nõukogu kinnitatud strateegia, ei hinda nõukogu regulaarselt selle elluviimist ehk äriühingule riigi antud suuna ja eesmärkide täitmist. Üheksast auditeeritud äriühingust Eesti Energia, Elering, Estonian Air, Eesti Raudtee, Lennuliiklusteenindus, Tallinna Sadam, Eesti Loto, Andmevara ja Eesti Kaardikeskus oli vaid Eleringi nõukogu strateegia täitmist terviklikult ja igal aastal oma otsusega hinnanud.

Juhatuse liikmed ja mõnel juhul ka nõukogude esimehed peavad nõukogude võimekust äriühingu eesmärkide seadmisel kaasa rääkida ja nende täitmist hinnata sageli kesiseks. Põhjusena nähakse nõukogude komplekteerimise praktikat ja läbipaistmatust nõukogude liikmete määramisel, mis toob nõukogudesse vajalike teadmiste ja oskusteta liikmeid. Samas pole ka üheselt selge, mida omanik nõukogu liikmetelt äriühingu juhtimises ootab.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle valitsemisel on riigi suurimad äriühingud, oli riigikontrolli järeldustega nõus. Rahandusminister Jürgen Ligi kui riigi äriühingute valitsemist koordineeriv minister küll leidis, et osaluste eesmärgipärast valitsemist annab veelgi parandada, kuid nõustus vaid ühe riigikontrolli soovitusega. Ligi oli riigikontrolliga põhimõtteliselt ühel meelel, et kõigil äriühingutel peab olema strateegia ja eelarve, ning lubas analüüsida, kas nende koostamise tagamiseks on vaja täiendada riigivaraseadust.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, siseminister Ken-Marti Vaher ja auditeeritud äriühingute juhid nõustusid valdavalt riigikontrolli järelduste ja soovitustega.

Riigi äriühingute omanduses on viie miljardi euro väärtuses vara ehk ligemale veerand kogu avaliku sektori varast. Perioodil 2006–2012 on riik andnud auditeeritud äriühingutele riigieelarvest ligi 227 miljonit eurot.