Riigikontrolli analüüs näitab, et paljud riigile kuuluvad äriühingud peaksid senisest oluliselt suuremat tähelepanu pöörama süsteemsele korruptsiooniennetusele.
Kõiki riigile kuuluvaid äriühinguid hõlmanud analüüs näitas, et paljud äriühingud ei ole kehtestanud korruptsiooni ärahoidmiseks vajalikke sisemisi tegevusjuhiseid ja suuremat tähelepanu vajaks korruptsiooniriskide hindamine ning töötajate korruptsioonist hoidumise teadlikkuse suurendamine.
Eelkõige näitab see puudusi äriühingute nõukogude töös, sest nende ülesanne on tagada, et riigi äriühingud oleks teinud korruptsiooni ennetamiseks, ohtude teadvustamiseks ja reeglitest kinnipidamise jälgimiseks kõik endast oleneva.
Enamik äriühinguid ei ole loonud töötajatele korruptsioonikahtlusest anonüümse teavitamise võimalusi ega määranud kindlaks tegevuskava, kuidas korruptsioonikahtluse või ilmnenud korruptsioonijuhtumi korral käituda, sealhulgas teavitada õigusorganeid ja avalikkust. Mitmed riigi äriühingud ei ole paika pannud, millistel tingimustel on lubatud anda ja vastu võtta kingitusi.
Samas peavad riigi äriühingud korruptsiooni ennetamise meetmeid valdavalt siiski vajalikuks ning nii mitmed osalust valitsevad ministeeriumid kui ka riigi äriühingud rakendavad korruptsiooni ennetamisel parimat praktikat, millest teistel tasuks eeskuju võtta.
Rahvusvahelise hea juhtimispraktika kohaselt on äriühingu nõukogu ülesanne tagada, et äriühingus oleksid juurutatud toimivad sisekontrolli, eetika- ja järelevalvemeetmed. Riigi äriühingute vastustest riigikontrollile nähtub, et äriühingute siseauditiüksused, mis alluvad nõukogule, juhatuse tegevust korruptsiooni ennetamise kordadest kinnipidamisel paljuski ei hinda. Regulaarseid ülevaateid korruptsiooniriski hindamise tulemustest saab alla poole nõukogudest. Korruptsioonivastaste abinõude rakendamisest annavad osalust valitsevale ministrile aastaaruande raames aru vähesed riigi äriühingute nõukogud.
Korruptsiooni ärahoidmine riigi äriühingutes pole süsteemne, kuna riik äriühingute omanikuna pole kujundanud ühist arusaama (poliitikat) ega leppinud kokku, kes ja mil viisil korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib. Rahandusministeerium riigi osaluspoliitika kujundajana on lähtunud eeldusest, et korruptsioonivastase tegevuse eest vastutab justiitsministeerium. Justiitsministeerium on aga keskendunud korruptsiooni ennetamisele eelkõige ametnike seas ja äriühingutele pöörati kuni käesoleva aasta alguseni vähem tähelepanu.
Korruptsiooni ennetamise juhised on andnud enda valitsetavatele äriühingutele majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium. Sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi valitsemisel olevatele äriühingutele ei ole omanik kirjalikke korruptsiooni ennetamise juhiseid andnud.
Riigikontroll leiab, et korruptsiooni ärahoidmise võimalused tuleks senisest enama tähelepanu alla võtta ja leppida kokku, kes ning kuidas korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib ja edusamme hindab. Lisaks korruptsiooni ennetamisele ametnike seas peaks suurema tähelepanu osaliseks saama ka korruptsiooni ärahoidmine riigile kuuluvates äriühingutes. Teadvustada tuleb ka, et korruptsiooni ennetamise abinõude väljatöötamise ja rakendamise eest peab juhatuse kõrval vastutama ka riigi äriühingu nõukogu. Osaluse valitseja peab veenduma, et korruptsiooni ennetamise meetmed oleksid välja töötatud ja neid ka rakendatakse ehk nõukogu on teinud oma tööd oodatava hoolsusega.
Riigikontroll koostas ülevaate, tuginedes riigile kuuluva 27 äriühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seas läbiviidud veebiküsitluse vastustele ning äriühingute esitatud materjalidele.
2017. aasta mai seisuga on riigil osalus 32 äriühingus, millest täielikult kuulub riigile 27. Lisaks on riik riigitulundusasutuse RMK omanik. Riigi äriühingud moodustasid avaliku sektori varadest 2016. aasta lõpu seisuga umbes 6,4 miljardit eurot ehk umbes 22 protsenti ja annavad tööd tuhandetele inimestele.
